Lühem järjekord notarisse loob võimaluse sõlmida eellepinguid

Enn Tosso 29. november 2004, 00:00

Liiga pikad notarijärjekorrad olid peamine põhjus, miks notariaalseid eellepinguid ei tehtud. Ent lihtkirjalik eelleping pole seaduslik, sest eelleping peab olema põhilepinguga samas vormis, seega notariaalne.

Ober-Haus kinnisvara tegevjuht kinnitab, et notariaalseid eellepinguid tehakse rohkem kui enne. "Tõepoolest järjest rohkem eellepinguid tehakse notaris," sõnab ta. "Leian, et see on selgelt positiivne trend kõigile turuosalistele, mis lahendab eos nii mõnegi probleemi võiksid tulevikus tekkida," sõnab Leppsalu teemat kommenteerides. Ta lisab, et lihtkirjalikku broneerimislepingut kasutatakse juhul, kui keegi soovib väga kiiresti mingitki kokkulepet paberile saada. Ta toob näitena uued korterelamud, kus pole jõutud veel korteriomandeid moodustada.

Pndi Kinnisvara turndusjuhi Ulvi Vikati sõnul jäetakse notariaalsed eellepingud sõlmimata, kuna ei taheta kahel korral notaritasu maksta. Vikat loodab, et olukord muutub, kui rakendub notaritasude vähendamise eelnõu.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Jaanus Laugus seevast arvab, et asi paljuski ei muutu. "Põhiliseks argumendiks miks tehakse lihtkirjalikke eelkokkuleppeid on kokkuhoid notaritasu pealt. Oluline on, et eellepingu sõlmimine oleks odav, mitte üle 1000 krooni," sõnab ta. Teiseks peab ta oluliseks, et notarisse peab saama kohe, kahe -kolme päeva jooksul alates sõlmitud suulisest eelkokkuleppest. Kolmanda asjaoluna nimetab Laugus seda, et notarid peavad koostama ühtse eellepingu tüüpprojekti, milles kokkuleipavate tingimuste maht ei tohiks ületada kahte A4.

ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa seevastu arvab, et hakatakse eelistama võlaõiguslike lepinguid, sest notariaalseid eellepinguid hetkel tehakse notarite sõnul väga harva. "Ma ei näe ka põhjust miks neid peaks rohkem tegema hakkama. Korralikel kinnisvarabüroodel on olemas omad võimalused objektide broneerimiseks läbi maaklerlepingute ja neile kes soovivad notariaalset, tasuks kohe teha võlaõiguslik leping ning siis asjaõiguslik leping järgi," sõnab Saa.

Arco Vara elamispindade grupi juht Urmas Tehveri sõnab et uute projektide puhul tehakse tänagi järjest rohkem lihtkirjalike eellepingute asemel võlaõiguslikke lepinguid. "Praegu on pigem takistuseks, et paljud inimesed soovivad ka sissemakse puhul pangalaenu kasutada ning oodatakse lisatagatiste pantimise jms järel, seetõttu tehakse suhteliselt väikese ettemaksuga nn. broneerimislepinguid nt ühekuise tähtajaga, " sõnab ta.

Tallinna notar Jaan Hargi usub, et notariaalsete eellepingute maht oluliselt ei kasva, ent rohkem hakatakse sõlmima just võlaõiguslikke lepinguid. Notariaalseid eellepinguid sõlmitakse tema sõnul eelkõige siis, kui tehingus on väga keerulised tingimused. Notaritasu seaduse muudatusega tuleb inimesel maksta eellepingu eest pool ning põhilepingu eest pool tasu, mitte täis tasu mõlema lepingu eest, nagu varem.

Samas soovitab Hargi sõlmida kinnisvarabürooga rohkem maaklerlepinguid.

Järjekordade lühenemine notarite vastuvõtule tingitud kahest asjaolust. Esiteks kinnisvaraturu aktiivseim osa on uute korterite müük. Uued korterid müüakse enamasti grupis või ühel päeval ja hästi organiseeritult. See tähendab, et notar valmistab korraga ette uuselamu kõigi korterite lepingud.

Teiseks pangad soodustavad tehingute kiiret korraldamist, kuna pangaesindajatel on päevade kaupa notaritele vastuvõtu ajad reserveeritud. Tehingute üheks osapooleks on pank ning põhikorraldajaks laenuhaldur, kelle käest käib läbi kõige rohkem tehinguks vajalikku informatsiooni . Notari ja vastuvõtu aja tema juurde pakub enamjaolt pangaesindaja. Selline koostöö on pankade ja notarite vahel välja kujunenud ning tehinguid takistavaid asjaolusid esineb vähem. Kinnisvaratehinguid tehakse küll organiseeritumalt, kuid võlakirjade, testamentide ja pärimisasjade järjekorrad on pikad.

Kkinnisvara võlaõiguslikud müügilepingud ongi sisuliselt eellepingud. Leping sõlmitakse asja hilisema omandi ülekandmise eesmärgil ja enamasti tasutakse selle lepingu alusel ettemaksu. Võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine tehingute tegemisel endaga lisakulu kaasa ei too. Tasud, mis makstakse võlaõiguslepingu sõlmimisel (notaritasu), enam hilisema asjaõiguslepingu (omandi ülekandmise lepingu ehk lõpliku lepingu) sõlmimisel täiendavalt tasuda ei tule.

Lihtkirjalikke lepinguid on sõlmitud ja sõlmitakse ka edaspidi, eelkõige seetõttu, et nendega on võimalik kohapeal kinnitada müüja ja ostja tahet sõlmida tehing.

Soovitan sõlmida kindlasti võlaõiguslik müügileping. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik võlaõiguslikku müügilepingut sõlmida, siis lihtkirjalikest lepingutest soovitaksin teenuselepinguna käsitletavat maaklerlepingut. Maakerileping sõlmitakse kliendi ja vahendaja vahel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing