Mõõtja peab olema uuest aastast pädev

See aga tähendab, et mitte ainult mõõteriist ei pea olema taadeldud ja kalibreeritud, vaid ka selle riistaga töötaja peab omama vastavat tunnistust.

Seega peab uuest aastast mõõtja, kes mõõtevahendi - mõõdulindi, kaalude, politseiradari või muu mõõteriistaga - mõõtmisi teostab, seda ka oskama teha, samuti oskama mõõtetulemusi tõlgendada. Mõõtja on seaduse mõistes isik, kes mõõtmiste või katsetuste käigus määrab füüsikaliste suuruste väärtusi. Seaduses on täpsustatud juhud, millal peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad.

Tulemuste osas kahtluse tekkides saab uuest aastast nõuda ka mõõtja pädevustunnistust. Varem jäi mõõtmistel, mille tulemuste alusel sanktsioone kehtestada võis, mõõtja kompetentsus vaatluse alt välja. Pädevust hindab ja tõendab Eesti Akrediteerimiskeskus. Iga mõõtjat hinnatakse kriteeriumite järgi, mis on esitatud seadmetele, metoodikatele, väljaõppele ja kogemustele.

Ilmselt oskab turul meile porgandeid kaaluv müüja kaalu piisavalt hästi käsitseda ja me saame oma kilo kätte. Bensiinijaamas autole kütust tankides sõltub ostetav kogus eelkõige tankuri korrasolekust. Kuidas on aga siis, kui mõõtetulemuse põhjal määratakse tolliladudes aktsiise, keskkonnakaitses saastemakse, raadioseadmete inspekteerimisel võidakse piirata eriõigusi, auto liikumiskiiruse mõõtetulemuste põhjal rakendatakse rahatrahvi või piiratakse juhtimisõigust. Kui neis valdkondades tehtud otsused osutuvad valedest mõõtmistulemustest tulenevalt ebaõigeteks, võib tagajärg olla korvamatu. Aga kohtumenetluses valedele mõõtetulemustele toetuvad ekspertiisitulemused mõjutada inimsaatusi koguni traagiliselt.

Politseiradarid on täna imetäpsed ? kiiruse mõõtmisel kuni 100 km/h on lubatud mõõteviga pluss-miinus 5 km/h, üle 100 km/h liikuva sõiduki puhul aga pluss-miinus 7 km/h. Politsei lahutab alati selle mõõtevea maha, mitte ei liida seda juurde. Näiteks, kui sõidame lubatud 50 kilomeetrise tunnikiiruse alas 55ga, on meil lootus karistusest pääseda.

Asja põhjus on aga ilmselt praktiline: hoitakse ära vaidlusi kuni kohtuni, mis valdavalt võivad tekkida suurematel kiiruseületamistel. Vaidluste puhul, kus teemaks võimalikud mõõtmisvead (kas nii kaugelt saab mõõta? kas just minu autot liikluskeerises teiste hulgas mõõdeti? kuivõrd mõjutab mõõtetulemust vihm, lumesadu?) võib tekkida küsimus ? kuivõrd korrektselt on tagatud mõõtemeetodi tundmine ja täitmine mõõtja poolt?

Võimalike mõõtmisvigade elimineerimist ja seeläbi usalduse kasvu mõõtja vastu võib suurendada mõõtja pädevuskoolitus. Vastav huvi on hakanud mõõtjatel ka ilmnema, nii näiteks on hakanud pädevuskoolituse ja sellele järgneva mõõtja pädevuse hindamise vastu vajadust tundma Sideamet, Autoregistrikeskuse autode ülevaatuspunktid, tollilaod jt.

Tõendatavuse ja mõõtetulemuse usaldusväärsuse vahele võib tinglikult panna võrdusmärgi: mõõtetulemuse jälgitavus on võimalus tulemusi etaloniga võrrelda. Kui mõõtmise on teostanud ka kompetentne mõõtja, on tagatud ka mõõtetulemuse usaldusväärsus.

Kõik taadeldud ja kalibreeritud mõõtevahendid on etaloniga võrreldud ja seeläbi tagatud mõõtühiku jälgitavus, samas ei saa me etaloniga võrrelda mõõtmisi teostavat inimest. Majandusministri tänavu aprillis allkirjastatud määrus paneb paika mõõtja erialase pädevuse kriteeriumid, mille hulka kuulub ka nõue, et mõõtmisi teostav personal peab omama selleks vajalikku kvalifikatsiooni, väljaõpet ja kogemusi.

Mõõtja pädevuse hindamine ei ole Euroopas veel laialt levinud ja Eesti on ses mõttes edumeelne, meie eeskujuks sel alal on eesrindlik riik ?veits.

Autor: Toomas Kolk