Omavalitsused korjavad maksudega lisaraha

Villy Paimets 29. november 2004, 00:00

Kohalike maksude seadus annab kohalikele omavalitsusüksustele võimaluse kehtestada oma territooriumil kaheksa kohalikku maksu: reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, parkimistasu, loomapidamisemaks, paadimaks, mootorsõidukimaks ja lõbustusmaks.

Harku vald kehtestas reklaamimaksu juba 1995. aastal, müügimaks tuli aastal 2000. Müügimaksuga maksustatakse kõik Harku valla territooriumil tegutsevad jaemüügi- ja teenindusettevõtted, maksu suurus on 0,1 protsenti käibest (ilma käibemaksuta).

?Ega me seda maksu väga palju ei saa,? ütles Harku abivallavanem Vello Viiburg. ?Selle aasta kümne kuuga oleme müügimaksu kogunud 230 000 krooni ja reklaamimaksu 84 000 krooni.? Maksu ei pea maksma hulgikaupmehed, sest nende maksustamisel tekiks olukord, kus jaemüüjate poolt müüdav kaup maksustataks topelt. Suurimad müügimaksu maksjad on vahetult Tallinna piiri taga asuv Balti Realiseerimiskeskus (BRC) ja Statoil, kellel on Keila külje all üks tankla.

Maksust on vabastatud invaliididest ja pensionäridest FIEd, tervishoiuasutused (näiteks perearstikeskused), apteegid ning valla- ja riigiasutuste allasutused. ?Kooli sööklalt ei ole ju mõtet müügimaksu koguda, see oleks valla raha ühest taskust teise tõstmine,? ütles Viiburg.

Ettevõtjate maksuvastase surve kohta lausus Viiburg, et alguses oli survet, aga praegu enam probleeme pole. ?Nad ju teavad ette, et meil selline maks on ning nad arvestavad sellega,? ütles Viiburg.

?Mis ma ikka arvan, ma arvan, et see ei meeldi mulle,? kommenteeris Balti Realiseerimiskeskuse (BRC) juht Holger Mägi vallas kehtivat müügimaksu. ?Kuna see on firmale kulu, siis me arvame, et me hea meelega ei maksaks seda maksu. Loomulikult tahab vald raha saada, aga mis me vallalt vastu saame?? BRC maksab müügimaksu umbes 20 000 krooni kvartalis. Mägi sõnul jälgivad nad maksu õigeaegset tasumist, sest vald annab välja kauplemislubasid ja kui müügimaks on tasumata, siis seda ei pikendata.

Haapsalu aselinnapea Martin Schwindt ütles, et Haapsalu suuremad müügimaksu maksjad on kaubanduskeskused, eriti aga toidupoed, sest nendel on suurem käive. ?Müügimaksu peavad maksma kõik Haapsalu linna territooriumil tegutsevad ettevõtted, kes peavad end kaubandustegevusregistris registreerima,? ütles Schwindt.

Haapsalus kehtib 0,25 protsendi suurune müügimaks. Müügimaksu kogub Haapsalu sel aastal 1,5 miljonit krooni, sama palju loodab linn koguda ka tuleval aastal. ?Kogutud maks ei lähe linna muude kulude katteks, püüame selle raha maksumaksjate heaks kasutada,? ütles Schwindt. ?Näiteks oleme toidupoodide esiseid kõnniteed remontinud.?

Haapsalus on maksuvabastuse saanud ainult linnale kuuluvad asutused ? koolid, lasteaiad, kultuurimaja, muuseum jne ning erinevalt Harku vallast maksustab Haapsalu ka riigile kuuluvad asutused.

Haapsaluski on ettevõtjad maksuga leppinud. ?Alguses oli kisa suur, aga nüüd võib öelda, et maks on omaks võetud,? nentis Schwindt. Haapsalus on maks langenud ? kui alguses oli maksumäär pool protsenti käibest, siis 2001st aastast langes see 0,25 protsendile.

Tartu abilinnapea Hannes Astok ütles, et Tartu linn ei ole kavandanud ühegi täiendava kohaliku maksu kehtestamist. ?Korjame nagu ennegi reklaamimaksu ja teede-tänavate sulgemise maksu,? ütles Astok. ?Kohaliku omavalitsuse tulu tuleb valdavalt ikka üksikisiku tulumaksust ja maamaksust.?

Müügimaksu ei plaani ka Tallinn, linnapea Tõnis Palts ütles, et linnavalitsuses ei ole sellisest asjast räägitud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing