Tippjuhtide palga kasv kiireneb

Urmas Orula 29. november 2004, 00:00

Fontes uurib regulaarselt Eesti tippjuhtide tasustamist. Värskeim, 2004. aasta ülevaade, mis põhineb poolesaja juhi tasustamise detailsel uurimisel, näitab, et Eesti firmajuhtidele makstav keskmine kogupalk aastas võib erineda rohkem kui kaks korda.

Nii näiteks võib ühe keskmiselt 25 töötaja ja 30 miljoni kroonise käibega ettevõtte juht teenida aastas kokku veidi rohkem kui pool miljonit krooni, samal ajal kui tuhande töötaja ja ligi kahe miljardi kroonise käibega ettevõtte juhi aasta kogupalk võib olla üle miljoni krooni.

Seos, mis palgauuringutest selgub, on lihtne: mida suurem ettevõte, seda suurem on tema juhi palk. Teine läbi aastate esinev seaduspära näitab, et Eesti tippjuhtide kogutasu suurust mõjutab ka juhitava ettevõtte kapitali päritolu. Sellegi aasta uuring näitab, et välisosalusega ettevõtete juhtide aasta keskmine kogupalk on 25?40% kõrgem kui kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtete juhtidel.

Aktsiaoptsioonide populaarsus tõuseb

Sõltumata juhitava ettevõtte suurusest või kapitali päritolust koosneb tippjuhtide tüüpiline tasupakett sarnastest komponentidest: põhipalk, lühiajaline tulemustasu, garanteeritud lisatasud ning preemiad.

Ettevõtted võivad tippjuhile maksta ka pikaajalist (pikem kui aastane periood) tulemustasu, kuid üldiselt on see Eestis vähelevinud.

Tüüpiliselt lisanduvad rahapalgale muud hüved ehk soodustused ja viimastel aastatel on suurenenud ka aktsiaoptsioonide omandamise võimalus (ligi viiendikul juhtidest), mida saab samuti ühe kogutasu osana arvesse võtta.

Ootuspäraselt on läbi aastate juhtide endi hinnanguil kogutasu osadest nende jaoks kõige olulisem põhipalk.

Palgaläbirääkimisi peetakse Eesti ettevõtetes enamasti kord aastas ja kokkulepete muutmist mõjutavad võrdselt nii ettevõtte tulemused kui ka palgaturu üldine palgatase, samuti juhi individuaalsed saavutused.

Sel aastal muudeti põhipalka 62 protsendil (2003. aastal 60 protsendil) Fontese palgauuringus osalenud tippjuhtidest ja eelmise aastaga võrreldes tõusis juhtide põhipalk 2004. aastal keskmiselt 8,3 protsenti (2003. aastal oli see number 6,5).

Järgmiseks aastaks prognoosivad juhid ise 6,4protsendist palgatõusu.

Muutuva palgaosana on enam levinud aastapõhine tulemustasu ja/või preemia, mille maksmise aluseks on peamiselt ettevõtte finantsnäitajad ning kasum. Selleks võib olla ka tootmisplaani täitmine. See on sarnane nii eesti kui ka väliskapitaliga firmades.

Rohkem kui pooled tänavuses uuringus osalenud juhid said tulemusliku töö eest preemiat, mis moodustas nende aasta põhipalgast umbes 20%.

Soodustuste hulgas hindavad juhid tähtsaimaks ametiauto kasutamise võimalust. Koos mobiiltelefonikulude katmisega ettevõtte poolt on see väga levinud soodustus, mida pakutakse peaaegu kõikidele juhtidele.

Garanteeritud lisatasude (näiteks 13. palk, puhkuse lisatasu jms) maksmine on endiselt ettevõtetes suhteliselt vähe levinud ? neid lisatasusid saab alla 20 protsendi juhtidest ning seda keskmiselt 3?5% ulatuses aasta kogupalgast.

Hinnatud soodustus on ka firma finantseeritav täiendusõppe võimalus.

Tippjuhid kui eriline palgatöötajate rühm on omapärases seoses tööandjaga ka töölt lahkumise korral. Tulenevalt äriseadustikust võib juhatuse liikme vabastada päevapealt, mis seab juhile kui töövõtjale lisariski.

Selleks puhuks lepitakse mõnikord kokku ka pikem etteteatamisaeg kui üks kuu või makstakse vabastatavale juhile valuraha.

Etteteatamise aeg võib küündida aastani ja valuraha suurus ühe kuu palgast kuni päris suurte summadeni. Selliseid kokkuleppeid on üle pooltel juhtidel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:49
    Otsi:

    Ava täpsem otsing