Ukraina oligarhidel raske poolt vahetada

Ukraina parlament otsustas laupäeval, et presidendivalimised ei väljendanud rahva tahet, ning tühistas valimiste tulemused. See tähendab uusi valimisi, kus Viktor Ju?t?enko võiduvõimalused on head. See teeb Ukraina majandust kontrollivaid oligarhe murelikuks, sest seni on toetanud põhiliselt Viktor Janukovit?it.

President Leonid Kut?ma kümneaastase valitsemise ajal on Ukraina suurtööstus läinud ilma avaliku pakkumiseta tosina oligarhi kätte. Enamik neist on vana nomenklatuuri esindajad. Nii nagu Venemaal püüdis Boriss Jeltsin võimu mängimisega Vladimir Putini kätte tagada endale rahuliku vanaduspõlve ja kindlustada oligarhide huvid, lootis Leonid Kut?ma sama arvestusega võimule tuua Viktor Janukovit?i.

1999. aastal nimetas Kut?ma tollase keskpanga juhi Ju?t?enko peaministriks, kelle edukad reformid panid majanduse käima ja tõstsid tema populaarsust rahva seas. See ei meeldinud presidendi lähikonnale ja 2001. a tagandati Ju?t?enko ilma erilise põhjuseta ning pärast Anatoli Kinahhi sai peaministriks Janukovit?, kes tõstis enne valimisi pensione ja avaliku sektori palku tervelt 70%. Kahtlemata avaldas see mõju, eriti tööstuslikus Ida-Ukrainas.

Valimiste eel töötas Janukovit?i heaks Ukraina meedia, millest suurt osa kontrollib riigi üks rikkamaid mehi, Leonid Kut?ma väimees Viktor Pint?uk. Pint?ukiga on tihedalt seotud teine üks Ukraina rikkamaid mehi, 38aastane Rinat Ahmetov. Ahmetov valitseb valdusfirma System Capital Managementi kaudu Donetski piirkonna terase- ja söetööstusi, jalgpallimeeskonda ja õlletehast. Sel aastal erastasid Pint?uk ja Ahmetov Ukraina suurima terasegrupi Krivori?stali, makstes selle eest 9,5 miljardit krooni, mis väidetavalt on tunduvalt alla turuhinna. Ju?t?enko on juba andnud lubaduse, et võimuletuleku korral laseb ta selle erastamistehingu seaduslikkust kontrollida.

Vaatlejate hinnangul on neil kahel oligarhil edasises arengus päris palju kaasa rääkida. Olles sidunud end ühe leeriga, on nad nüüd olukorras, kus tuleb arvestada uutel valimistel Ju?t?enko võiduga.

Viktor Pint?uk on iseloomustanud end keskteemehena, kes pooldab tasakaalustatud integratsiooni Venemaa ja lääne majandusega. Seetõttu on talle kuuluva telejaama Novi Kanal juht ja Ju?t?enko toetajate leeri üle läinud Oleksander Tkat?enko öelnud, et Viktor Pint?uk oleks just sobivaks sillaehitajaks praeguste võimuringkondade ja Ju?t?enko toetajate vahel.

Midagi võimatut selles olla ei tohiks, sest peaministri ajast on Ju?t?enkol oligarhidega koostöökogemus olemas.

Ahmetov näib olevat valinud surve tee, sest tema mõjualuse Donetski juhid teatasid eelmisel nädalal, et kavatsevad korraldada rahvahääletuse piirkondliku autonoomia küsimuses.

Oligarhide kõhklused kokku võtnud Saksa välissuhete nõukogu direktor Alexander Rahr: ?Oligarhid näevad sündmuste arengu muutumist, aga nad on teinud liiga suure panuse Janukovit?ile, et täispööret teha ja seetõttu on neil vähe manööverdusruumi.?

Ukrainlastel, kellel on veel valusalt meeles 90. aastate majanduskriis ja raha väärtusetuks muutumine, ei usalda panku ja krivnat ning nad püüavad sääste hoida välisvaluutas. Juba enne 21. novembri valimisi asus rahvas pankadest raha massiliselt välja võtma.

?Nad ostavad dollareid mis tahes kursiga, peaasi et saavad neid. Inimesed pole kindlad, et neil on homme leib laual,? kirjeldas Reutersile olukorda erapanga esindaja.

Ukraina keskpank kulutas ainuüksi möödunud neljapäeval krivnade toetusostudeks kaks miljardit dollarit valuutareservi raha. Keskpank teatas samuti, et kehtestab erandreeglid, päästmaks võimalikult palju panku maksujõuetuks muutumisest. Muu hulgas kaotatakse pankade reservinõuded ja antakse raskustesse sattunud pankadele laenugarantiisid ja laene.

Mõni lääne pank on pidanud praegust olukorda sobivaks, et siseneda Ukraina pangandusturule. Nende seas on Rootsi SEB, mille Leedu tütarpank Vilniaus Bankas ostis 90% Ukraina Agio Banki aktsiatest 346 miljonit krooni eest. Agio Bank on Ukraina suuruselt 53. pank, mille klientidest 70% moodustavad keskmised ja väikeettevõtted.