Majad, mis saavad ise hakkama

Liivi Tamm 30. november 2004, 00:00

Millised need automatiseeritud kodu ihalejad siis on ? kas trenditeadjad? Tänapäevase elukorralduse nõuete mõistlikud järgijad? Tehnikahullud? Mõnusa kodu otsijad? Lihtsalt laiskvorstid? Suurte inimeste mänguasjade ihalejad?

Hakkan asja uurima, endal hinges veidi kahtlane tunne ? meelde tuleb üks ammune halb ulmefilm, kus maja peremehe eest liiga palju mõtlema hakkas ning asju suisa isepäi otsustas

Maarjamäel elav Tõnu on hoone automaatikasüsteemiga rahul. ?Elan siin aasta jagu. Kodu ehitamisel oli eesmärgiks mugavus ja energiasäästlikkus. Nüüd näen, et 100 ruutmeetri suuruse korteri ja 300 ruutmeetri suuruse maja elektriarved on ühesugused.?

Tõnu hinnangul on eriti praktilised valgustussüsteemid: ?Lülituskohti saab muuta ilma juhtmete ja kanalite vedamiseta. Sisenedes süttib valgus automaatselt, vajutades väljudes välisukse kõrval asuvat lülitit kustuvad kõik tuled aga automaatselt. Nii pole tarvis suurt maja läbi käia ja kontrollida, ega midagi põlema ei ununenud,? räägib Tõnu.

Mulle tehakse kiirkursus elutoa tulede kasutamisest. Ühe lülitivajutusega kustub üks tuli, pika vajutusega kõik tuled, neid saab ükshaaval sisse lülitada, muuta valguse intensiivsust. Variante on nii palju, et mul hakkab pea esiotsa ringigi käima, et see kõik ikka meelde jääks?. On siiski selge, et Tõnule automaatika istub: kõik on kontrolli all.

?Kõik, mis on, seda ka kasutan,? on Tõnu kindel. ?Süsteem on lihtsalt nii lihtsaks tehtud. Automaatika on hästi kasutajasõbralik ? üks välissein on mul suuresti aken ja pikki kardinaid peaks ilma automaatikata mitu korda päevas käsitsi ette ja eest ära vedama. Pult on kogu aeg kasutuses ja abiks. Ka kodukommunikatsioonisüsteem on ühes kaablis ? teler näitab filme, ent seda saab lülitada valvekaameratele. Näen, kes ja millal tuleb.?

Mõned asjad jäävad mulle siiski pisut segaseks: mis kasu sest ikka on, kui mobiiltelefon teatab elektri äraminekust ja tagasitulekust. Aga see on vist jälle kontrolli teema

Pirital elav Jüri Reitsakas on samuti süsteemiga rahul. ?Olen tehniku haridusega ja mulle oli see väljakutse,? muheleb Reitsakas. ?Tahtsin näha, mis võimalusi saab Eestis proovida, maailmas on ju nii palju automatiseeritud.?

Reitsakase hinnangul ei anna süsteem suurt kokkuhoidu. ?Algul mõtlesin, et küte tasub ööseks või kodust eemal viibimise ajaks väiksemaks lülitada, nüüd näen, et sel pole suurt mõtet, sest hästi soojustatud maja inerts on suur, see ei jahtu ühe päevaga. Süsteemi ehitamise kuludega võrreldes on majanduslikult kasulikum, kui elektripirn 10 aastat järjest põleb. Kokkuhoidu ei saa, aga ohutus on teine asi,? räägib automaatika tundja.

Reitsakase kodus lülitabki süsteem valvesüsteemi rakendudes osa pistikuid automaatselt välja. Kui kedagi pole kodus, ei ole ka triikimislaua pistik sisse lülitatud. Seda, kas suudeti õnnetus ära hoida, ei saa õnneks kunagi teada.

Mõtisklen, et see on tegelikult päris tore. Minul on küll kodust paari kilomeetri kaugusel tekkinud raudkindel tundmus, et vaat nii: nüüd jätsin triikraua sisse. Ja olengi koju tagasi tõtanud. Tegelikult on pistik ikka ilusasti seinast väljas, aga mure oli ikkagi. Vahest aitab automatiseeritud kodu seeläbi elu pisutki murevabamaks muuta.

Reitsakas usub, et mõnusa elu nimel tasub aega kulutada. ?Olen lihtsalt piisavalt laisk,? muheleb ta. ?Piisavalt laisk kulutamaks 24 tundi, et välja mõelda süsteemi, mis lülitab kuiva päeva järel kastmisvoolikud sisse. Et ei peaks ise aeda kastma.? Reitsakase hinnangul tasub automaatikasüsteemi mõttekust kaaludes arvestada ka sellega, kas kodu on väiksemas korteris või majas.

?Elasin enne Lasnamäel. Siis ei pidanud pead murdma pideva elektrinäitude teatamisega. Nüüd pean ja selleks on süsteem, mis võtab need näidud kord kuus automaatselt. Praegu katsetan ja kontrollin nelja kuu tagant üle, et arvud klapiksid. Senini on klappinud. Enne polnud ka aeda, mille kastmise üle muretseda. Nüüd muretseb automaatika. Korter on väiksuses haaratav ? ikka näeb, kui kuskilt põlema ununenud tuli kumab. Majas võib abiruumi tuli kauaks-kauaks põlema jääda ja parem on, kui see automaatselt välja lülitatakse.?

Jah. Jutt täiesti loogiline. On küll mugav. Usun Reitsakase sõnu, et internetist lampide sisse ja välja lülitamine pole tegelikult vajalik. Aga töölt saun sisse lükata: praktiline ja mugav. Kuigi ? puidu praksumine kerises maksab ka midagi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:49
Otsi:

Ava täpsem otsing