Seaduse asemel tootjate eneseregulatsioon

Eesti Õlletootjate Liidu liikmed on kokku leppinud, et allkirjastavad tuleva aasta alguses vabatahtliku eetikakoodeksi, võttes endale täiendavad lepingulised kohustused, mille alusel ise oma reklaame ja tegevust piirata. Õlletootjad on võimelised reguleerima oma tegevust ilma seadusandlike karmide piiranguteta.

Tootjate eneseregulatsioon on riigile ja kodanikele operatiivsem ja vähem kulukas viis reklaame ühiskonnas eetilisena hoida. Samuti ei saa karmide keeldude ja käskude maailmas olla tootjatel tahet ise midagi ühiskonna heaks ära teha, võitlus turul taandub pelgalt hinnaeelise saavutamisele.

Seadusandlike piirangute korral on tööstus sunnitud otsima väljapääsu seaduse tõlgendamisest, seaduseaukude leidmisest. Nt alkoholireklaami keelustamisel on alati seaduslik võimalus reklaamida alkoholivaba õlut või tuua turule õllemarginimeline mineraalvesi.

Euroopa Liidu õigusega läheb lahja alkoholi reklaami keelustamine vastuollu. Reklaamikeelu näiteid võib tuua Kasahstanist, kus on turule toodud alkoholimarkide sümboolikaga tooteid kuni pähklite ja kommideni välja. Eneseregulatsiooni puhul on ettevõtte eesmärk kooskõla ühiskonnaga, mitte seaduse oskuslik tõlgendus ja võit kohtus.

Probleem, mille vastu peab võitlema, on alkoholi kuritarvitamine, mitte täisealise inimese mõõdukas ja kultuurne alkoholitarbimine, mida eetiline reklaamitegevus aitab pigem õpetada ja kujundada.

Eetikakoodeksi eesmärk on tagada, et õllereklaamid poleks suunatud alaealistele ega näitaks alkohoolsete jookide tarbimist nende poolt. Reklaamides osalevate modellide vanusepiir on 23 aastat. Degusteerimistel ei kasutata alla 21aastaseid degusteerijaid ega tooteesitlejaid. Tootjad on otsustanud olla ettevaatlikud eeskujude valikul ja mitte kasutada iidoleid (nt koomiksi-, multifilmikangelased), kes mõjutaks alaealisi. Alkohoolsete jookide kaubamärke ei reklaamita meediakanalites ega üritustel, mille peamine sihtgrupp on alaealised.

Õlletootjad ei julgusta reklaamides õlle ja muude kergete alkohoolsete jookide vastutustundetut tarbimist, ei halvusta kainena olemist ega näita liigtarbimist. Edaspidi ei kasuta tootjad jaekaubanduse tarbijakampaaniates tasuta alkohoolseid jooke auhinnana. Samuti ei rõhutata õlle ja muude lahjade alkohoolsete jookide reklaamides nende kangust kui eelist. Tootjad ei tee edaspidi meedias reklaami üle 8protsendistele õllemarkidele. Kangeimateks reklaamitavateks õllemarkideks jäävad traditsioonilised porterid ja tumedad õlled, mis on 6?7kraadised. Lisaks neile märtsiõlled, mille ajalugu ulatub sajandite taha, kui mungad Saksamaal alustasid 8kraadiste lihavõtteõllede pruulimist kloostrites paastu ajaks enne lihavõttepühi.

Eesti õlletootjad ei tooda ega turusta kangemat õlut kui 10%, säilitades seeläbi õlledele alati väiksema kanguse kui keskmine vein. Õlletootjad ei näita õlle ja muude alkohoolsete jookide tarbimist ohtlikus kontekstis. Tootjad ei seo alkoholi tarbimist potentsiaalselt ohtlike masinate või situatsioonidega, mis võivad esineda töises kontekstis või sporti tehes. Nad ei julgusta ega kutsu üles inimesi tarbima alkohoolseid jooke samas kontekstis mootorsõiduki juhtimisega. Samuti ei reklaamita alkohoolsete jookide kaubamärke ühegi tehnikaspordi valdkonnaga seoses.

Tootjad on kokku leppinud, et ei seosta õlut ja muid lahjasid alkohoolseid jooke meditsiiniliste omadustega ega esita väiteid, nagu võiks alkohol vältida või ravida haigusi. Tootjad ei suuna alkohoolsete jookide reklaami rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele ega kasuta eeltoodud sümboleid oma reklaamides. Samuti on õlletootjad valmis toetama sotsiaalprojekte ning kampaaniaid, mis on seotud ennetustegevusega.

Järjest enam on alkoholipoliitika ühe suunana ELi riikides reguleeritud valdkond tootjate vabatahtliku eneseregulatsiooni teel, mille toimimise eest seisab hea Euroopa Õlletootjate Liit. Viimase kolme aastaga on eetikakoodeksiga ühinenud või ühinemas pea kõik õlletootjate liidud Euroopas.

Eetikakoodeks pole pelgalt paber ilusate sõnadega ? allkirjastades võtavad tootjad endale kohustuse koodeksit täita ja aukohtu otsustele alluda. Reklaamide vastavuse otsustab aukohus, kuhu kuuluvad eksperdid riigiasutustest ja mittetulundusühingutest. Reklaami võib aukohtule menetleda anda iga Eesti inimene, esitades kirjaliku avalduse. Aukohus võib lasta koodeksiga mittesobiva reklaami eetrist eemaldada ja määrata rahalise trahvi. Kõik aukohtu otsused kuuluvad avalikustamisele.

Tootjate eneseregulatsioon on üks alkoholipoliitika kujundamise vahend. Eesti Õlletootjate Liit on kutsunud eneseregulatsiooni eetikakoodeksi avalikku arutellu ametiasutuste ja mittetulundusühingute esindajad, et viia oma tegevus võimalikult hästi vastavusse ühiskonna vajaduste ja ootustega.

Autor: Cardo Remmel