Tark rumalus

Kristjan Port 30. november 2004, 00:00

Umbes sarnane küsimus esitati Nikolaus Ottole, kui ta esimest neljataktilise sisepõlemismootoriga, sõiduvahendit põllumeestele tutvustas. Enamik peaks rumala valiku eristamisega targemast hõlpsasti hakkama saama. Huvitav, et omal ajal otsustas kriitiline hulk inimesi siiski rumalalt ja seetõttu on meil täna hobukaariku asemel kasutada vaikne, ökonoomne ja suutlik auto.

Sarnast rumalust on ajaloos demonstreeritud lausa massiliselt: meenutage kas või fotograafia esialgseid udukogusid või konnasilmse teleekraani sürrealistlikku kuma. Alguses ei paistnud neist tulevat mitte midagi mõistlikku! Taoline rumaluse paradoks teeb tagantjärele vaadates murelikuks, sest kes teab, millal on tark käitumine rumal tegu? Ja milline on see inimene, kes suudab ujuda mõistuse suhtes vastuvoolu ? ilmselt vaid tobuke? Näiteks, kes oleks julgenud avaldada originaalset arvamust 1876. aastal, kui valdkonnas absoluutselt tunnustatud oskusteabega telekommunikatsioonihiid Western Union lausus järgmist: ?Sellel nn telefonil on liiga palju puudusi, et ta võiks olla tõsiseltvõetav kommunikatsioonivahend. Meie jaoks on nimetatud seade sisuliselt väärtusetu.? Ja ometi hakkasid nad peagi rumalalt toimetama.

Western Unioni ekspertarvamusest hoolimata jooksid kaks meest võidu patendiameti poole. Elisha Grey oli aeglasem ja seetõttu teame täna Alexander Graham Belli telefoni leiutajana. 1870. aastasse tagasi vaadetes ei tundu mõni tund kuigi olulisena, kuid just väike vahe patentide registreerimisel eristab neid kahte meest ajaloo ja meie kõigi silmis. Oleks neil vaid olnud autod kasutada.

Autode ja sügisega seoses meenutaks tänutundega üldise arvamuse vastu ujujat Mary Andersoni. Sellel ameeriklasest daamil hakkas hale nende autoomanike pärast, kes täna 100 aastat tagasi pidid iga natukese aja tagant autost väljuma, et lapiga porist tuuleklaasi puhastada. Aknapesu tundev proua Anderson valmistas naiseliku tarmukusega kummiribast ja metallvardast klaasipuhastaja, mida sai kabiinist kangiga liigutada. Kõik oleks olnud tore kui mehiste motoristide avalikkus poleks taolist naiselikku tehnoloogiat hakanud kritiseerima seoses surmaohuga. Viimane tekkivat siis, kui edasi-tagasi liikuvad klaasipuhastajad autojuhi keskendumist ja silmade tööd segavad. Nüüd oleme õnnelikud, et targad motoristid hakkasid peagi rumalalt eluga riskima.

Kohe-kohe saab 100 aastat täis ühest teisestki naiselikust leiutisest. Saksamaal kahte kooliealist last kantseldavat pereema Melitta Bentzi oli hammaste vahele kiiluv ja kraani ärajooksu ummistav kohvipaks juba ammu ära tüüdanud. Ühel resoluutsemal hetkel torkis ta naela abil vaskpoti põhja peenikesed augud, leidis poiste tindiplekiste vihikute vahelt kuivatuspaberi, asetas selle sõelaks muutunud anuma põhja peale, valas kohvisegu sinna sisse ja palun ? kohvifilter oli sündinud! Kuigi maailm jätkas veel mitu aastat hammaste vahelt kohvipuru nokkimisega, tilgub täna kaks kolmandikku maailma kohvist läbi filterpaberi. Lisaks kasvas heast ideest välja 4000 töötajaga Melitta nime kandev köögiseadmeid tootev kontsern.

Hiljuti kuulsin Java ja Sumatra saartelt pärit kohvisordist Kopi Luwak. Õieti jäi meelde kohviubade hind: poolekilose paki eest võidakse küsida kuni 10 000 krooni. Kuigi võimaluse saabudes keelaks kitsi talupojahing tassikese proovimise, oleks paljudele keeldumise põhjus hoopis ühes teises ja pikantsemas asjaolus.

Tänu mainitud kopisordi (kopi tähendab indoneesia keeles kohvi) paksule ja kõvale koorikule jäeti marjad tavaliselt põõsa alla väärtusetutena mädanema. Kuid leidus inimene, kelle töö või hobi sundisid teda uurima kohaliku metskassi musangi väljaheiteid. Tehes järjekordseid uuringuid, märkas ta kassi kohvikarva väljaheidete sees tuttavaid kohviube, mille kivikõva koorik tundus peale seedimisprotsessi näpu all nüüd mõnusalt pehme. Loole lisab aroomi asjaolu, et kaslane valib toitu pedantse täpsusega ? talle ei sobi liiga toored ega üleküpsed marjad. Noh, kui juba nii kaugele oli mindud, oli vaid aja küsimus, kuni samad oad jahvatatult eksperimentaatori kohvitassi põhjas ujusid. Edasine oli uskumatu. Sellist asjade käiku ei suudaks ennustada ükski kohvipaks ? kassikohvi on nüüdseks maailma ihaldatumaid ja eksklusiivsemaid kohvisorte. Seda tänu suurepärasele aroomile!

Ehk just seetõttu sooviks lõpetuseks küsida, kuidas oleks võimalik ette teada, millal on rumal käitumine tegelikult tark tegu?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:49
Otsi:

Ava täpsem otsing