Arvutiviirused ähvardavad halvata ka eestlaste äri

Mikko H.Hyppönen 01. detsember 2004, 00:00

Eestis suhtutakse täna arvutiviirustesse samamoodi nagu neli-viis aastat tagasi HIVi levikusse ? suhteliselt leigelt. Täna suhtuvad Eesti riik ja elanikud HIVi/AIDSi levikusse juba hoopis teistmoodi, tehes nende haiguste leviku tõkestamiseks tõsist ennetustööd.

Ma loodan väga, et Eesti ettevõtted ei pea lähitulevikus läbi elama äri laastavat viiruspuhangut, et alles seejärel hakata järjekindlalt viirustõrjesse investeerima.

Tegutseda tuleb juba täna, sest homme võib olla liiga hilja. Seda enam, et arvutiviiruste ehk pahalaste levik ei piirdu enam üksnes arvutitega ? neid võib juba olla ka teie mobiiltelefonis.

Arvutiviiruste finantsmõju on rahvusvaheliselt kasvanud kordades. Kui 1995. aastal hinnati pahalaste tekitatud kahju kokku ligi 500 miljonile USA dollarile, siis tänavu eeldatakse kogukahju kasvu 16,7 miljardi USA dollarini.

Nagu viirustele omane, kasvab epideemiaks puhkemise korral kahju peaaegu geomeetrilises progressioonis.

Muutunud on ka viiruste iseloom. Kui vanematel viirustel kulus laialdaseks levikuks kuni aasta, siis viimased viirused levivad imekiiresti ? kriis võib saabuda juba ühe tunni jooksul. Viimase aja viirused on põhjustanud väga tõsiseid probleeme, katkestades näiteks Kanadas, USAs ning Austraalias lennu- ja rongiliikluse.

Oluliselt on arvutipahalased halvanud elektrivarustust USAs ja Hongkongis ning takistanud tõsiselt nende riikide päästeteenistuste tööd. Harvad pole olnud juhtumid, kus ka viirustõrjele märkimisväärset tähelepanu pööravate pankade tulemüürid on osutunud auklikuks ? nii on juhtunud Rootsis, Suurbritannias ja USAs. Eestis pole seni veel nii drastilisi juhtmeid esinenud või siis pole laiemat avalikkust sellest lihtsalt teavitatud.

Kuid ka siin on probleem tõsine. Eestis tegi näiteks ühe firma IT-osakond katse, jättes värskelt paigaldatud arvuti ilma viirustõrje uuendusteta ja tulemüürita avalikku internetti. Arvuti nakatus internetiussiga ning sattus välise halduse alla vaid loetud sekundite jooksul.

Eeskätt loob viiruste levikule soodsa pinnase arvutimaailmas domineeriv monokultuur ? väga erinevates seadmetes kasutatakse samasuguseid või sarnaseid operatsioonisüsteeme. See võimaldab viirustel ülilihtsalt levida.

Enamasti levivad viirused nakatunud arvuti kaudu kolmel viisil. Esiteks kasutatakse viirusesse nakatatud arvutit spämmi saatmiseks. Teiseks ehitatakse sageli suuremate arvutirünnakute jaoks vajalikku võrku. Ning kolmandaks paigaldatakse viirust kandvatesse arvutitesse oma (illegaalseid) kodulehekülgi. Viiruste loojateks on tavaliselt kuritegelike kalduvustega või fanaatilised arvutifriigid. Näiteks tänavu on Venemaal, Hispaanias, Ungaris, Soomes, Taiwanis, Kanadas ja Saksamaal arreteeritud kokku kaheksa viiruste autorit.

Rahvusvaheliselt on arvutiviiruste loojad ja levitajad tekitanud lausa omaette varimajanduse sektori. Nakatunud arvutitest moodustatakse erinevaid võrke, mille kasutamisõigust saab osta. Muu hulgas müüakse niimoodi kräkkimise teel saadud krediitkaartide numbreid ja ligipääsu serveritele.

Erinevaid viirustõrjesüsteeme tuleb pidevalt uuendada. Kõige sagedamini pakub kasutajatele uuendamise võimalusi

F-Secure ? näiteks selle aasta märtsis uuenes see rohkem kui 60 korda. Võrdluseks ? samal ajal uuendati viirustõrjeprogrammi Trend üle 30, McAfeed veidi alla 20 ning Symantecut veidi üle 20 korra.

Tähtis on, et kasutatav viirustõrjeprogramm reageeriks uutele viirustele kiiresti. Enamasti pole mingit kasu mõni kuu tagasi arvutisse paigaldatud viirustõrjeprogrammist, mida pole vahepeal uuendatud.

Ehk alguse juurde tagasi pöördudes ? HIVi/AIDSi leviku tõkestamiseks tuleb ikka ja jälle kasutada uusi kondoome ning süstlaid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:56
Otsi:

Ava täpsem otsing