Baltika loobub poolest tootmisest

Baltika asutas novembri algul tütarettevõtte OÜ Baltika Tailor, millest pool müüakse sümboolse summa eest Turo Tailorile. Viimane maksab oma osa eest 3,9 mln krooni (250 000 eurot). Tehingu käigus suurendatakse OÜ Baltika Tailor osakapitali praeguselt 40 000 kroonilt 2 miljonini.

?3,9 miljoni krooni näol ei ole tegu poole väärtusega Baltika Tailorist, see summa on sümboolne, kuna rõhume ühisele tulevikule ja kummagi poole edaspidistele panustele firmasse,? toonitas Baltika juht Meelis Milder. Tema sõnul kasutab Baltika ise ära umbes poole oma tootmisüksuse võimsusest.

Tänu Turo Tailori tootmise ületoomisele Eestisse võiks Milderi sõnul Baltika Tailori käive kasvada 5?10 protsenti. ?Kui oletada, et Baltika Grupi selle aasta käive tuleb tublisti üle 500 miljoni krooni, siis hakkab Baltika Tailor andma ligikaudu 12 protsenti Baltika Grupi käibest, aga tuleval aastal veel ühisfirma käivet Baltika gruppi ei konsolideerita,?ütles Milder.

Turo Tailori juhatuse liige Kari Mattsson ütles, et nad plaanivad kasutada umbes 50% Baltika Tailori tootmisvõimsusest, kus töötab 600 inimest. Tema sõnul võib tinglikult öelda, et Turo Tailor annab Eestis tööd 300 inimesele.

?Tootmine on Baltika murelaps, tahame keskenduda jaemüügile,? kinnitas Baltika nõukogu liige Joakim Helenius.

Küsimuse peale, kas Baltika Grupp võib kunagi kellegagi ühisfirma luua, vastas Helenius veidi ebalevalt, et lähitulevikus pole see kavas ja Baltika Grupp peaks jääma iseseisvaks.

Baltika Tailor hakkab tootma Baltika ja Turo Tailori kaubamärke.

Koostöölepe allkirjastati esmaspäeva õhtul, kuid Turo Tailor ja Baltika on kokku leppinud äriplaani järgmiseks viieks aastaks ning uue ettevõtte juhtimine hakkab toimuma 50:50 põhimõttel.

Viie aasta jooksul on uude ettevõttesse plaanis investeerida 11 miljonit krooni ning kolida tootmine ümber uude vabrikusse. ?Otsime kolimiseks kohta Tallinna lähedal,? sõnas Milder. ?Enamik meie töötajatest peab kaasa tulema ja uus tootmishoone ei saa olla praegusest asukohast väga kaugel.?

Mattssoni sõnul on Tallinn logistiliselt ideaalne paik tootmiseks. ?Baltika on meie pikaaegne partner ja ülikiireid muudatusi tegema ei hakata,? ütles Mattsson. Ta lisas, et neil on kavas tuua allahange Ida- ja Kesk-Euroopast Tallinna. Mattssoni sõnul on järgmise 10?15 aasta jooksul Tallinna tootmise hind veel konkurentsivõimeline.

?Mullu oli turg madalseisus, tänavu on parem ja tulevalt aastalt ootame suurepärast aastat,? ütles Mattsson.

Analüütikud soovitavad aktsionäridel rahu säilitada ja veel veidi selgust oodata Baltika suhtes. ?Kas poole tootmisüksuse müük oli kasulik või kahjulik tehing, seda näitab aeg,? ütles Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel. Tema sõnul on mängus strateegilised eesmärgid, kus Baltika saab partneri, kes võtab neilt toodangut. ?Ülikondi võib ju valmis vorpida, aga neid pole lihtne turustada,? ütles Riiel. Küsimusele, kas makstud summa oli vähe või palju, vastas Riiel, et pole teada, mis seisus neil tootmine praegu üldse on. Soovitust aktsiale Riielil pole.

?Usun, et Baltika otsus on ettevõtte arengu seisukohalt täiesti normaalne,? ütles Suprema analüütik Triin Palge. Ta lisas, et Baltika keskendub jaekaubandusele, tootmismaht ületab ettevõtte vajaduse ja on hea, kui partner osa tootmismahtu ära kasutab.

?Hea on ka see, et kui 2007. aastal Baltika tootmise uude kohta üle viib, siis ei pea Baltika suuri investeeringuid uude tootmishoonesse üksi tegema,? möönis Palge. ?Aktsionärid ei peaks liialt pead vaevama, kui jaekaubandusele keskenduv ettevõte oma tootmistegevust ümber korraldab,? ütles Palge.

?Meie endine äripartner Lätis Nikolajs Boicovs osutus vargaks,? ütles Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.

Eesti rõivatootja kaotas Lätis esimese astme kohtuvaidluse Evermani kaubamärgi kasutamise üle. Möödunud aastal kaebas Baltika kohtusse Läti ärimees, Baltika endine partner Boicovs, kes registreeris Evermani kaubamärgi Lätis 1998. aastal, edastas BBN.

?Tundub, et see Läti kohtunik on ainus, kes ei tea, kellele Evermani kaubamärk tegelikult kuulub,? ütles Milder. Baltika kavatseb otsuse edasi kaevata ja vajadusel Euroopa Kohtuni välja minna.

Turo Tailor on selline tõsine Soome meesteülikondade bränd, mis konkureerib Eestis Baltika Baltmaniga ning teoreetiliselt on nad konkurendid ka Soomes. Ühelt poolt teevad nad tootmispoolel koostööd, kuid teisalt peavad ilmselt seal olema taga mingid muud kokkulepped.

Soome on tootmist jäänud vaid minimaalselt, ilmselt on Turo Tailori mahud piisavalt suured, et on otstarbekas kas tuua oma tehased siia või teha kellegagi koostööd. See on objektiivne majanduslik paratamatus.