Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dollarilaenud taas populaarsed

    Oktoobri lõpul oli dollarites võetud laenu jääk 5,56 miljardit krooni, mis on 56 protsenti enam kui aasta eest samal ajal. Pankade hinnangul on kasvu taga põhiliselt Venemaaga äri ajavad ettevõtted, millest suur osa tegutseb transiidi ja transpordi vallas.
    Hansapangas oli oktoobri alguse seisuga dollarilaene veidi üle miljardi krooni, umbes samapalju kui aasta tagasi. Selles statistikas ei kajastu aga Hansa Leasing Russia tegevus, mis on ellu kutsutud just Venemaa transiidisektori finantseerimiseks. Ettevõtete laenudest moodustab dollarites võetud laenude osa Hansapangas ligikaudu 10 protsenti, 80% laenudest on väljastatud eurodes ja 10% kroonides. Intressimäär sõltub Euriborist või USD Liborist. Praegu on 6 kuu Euribor 2,1%, USD Libor aga 2,6%, mis muudab dollarilaenu pool protsendipunkti kallimaks.
    Hansapanga eluasemelaenude finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul eluaseme soetamiseks tavaliselt dollarites laenu ei võeta, kuid eraisikutele on nende äritegevuse rahastamiseks dollareid laenatud juhul, kui ka nende sissetulek on samas vääringus.
    Krediidipangas oli dollarilaenude jääk selle aasta oktoobris 73 miljonit krooni ja osakaal kõigist laenudest moodustas 9,6 protsenti. Võrdluseks: eelmisel aastal samal ajal oli dollarilaene vaid 39 miljoni krooni eest. Põhilised alad, kus ettevõtjad eelistavad laenata USA dollarites, on panga pressiesindaja Priit Põikliku sõnul transport, laevandus ja lennundus. Eraisikuile Krediidipank dollarites laenu ei anna.
    Eesti Ühispanga ärilaenude arendusjuhi Helen Saare sõnul on dollarites väljastatud laenude osakaal pangas väike. ?Reeglina soovib klient dollaris laenu, kui valdav osa tema sissetulekust või ettevõtte puhul käibest on dollarites. Sellisel juhul vähendab dollarites laen kliendi jaoks valuutariski. Dollari kurss on aga volatiilne, millest tulenevalt on eurolaenudega võrreldes dollarilaenude riskimarginaal kõrgem,? selgitas ta. Saare sõnul väljastab Ühispank eelkõige laene Eesti kroonides või eurodes.
    ?Oleme kõik laenud võtnud dollarites,? ütles Venemaaga aktiivselt vaguni- ja naftaäri ajav Meta-EKS SP juhatuse esimees Jüri Mõis.
    ?Me pole kursiriski sisse võtnud, sest ka kõik meie kulud ja tulud on samas vääringus,? selgitas Mõis. Finantskoormusi on firma võtnud nii laenude kui ka liisingutena kokku kümnetes miljonites dollarites.
    Mõisa sõnul ei luba pangad ettevõtjal ülemääraseid riske võtta ja kontrollivad üsna täpselt äriplaani. ?Kui arveldamine käib USA dollarites, siis vaevalt et india ruupiates laenu küsida tasub,? lausus ta. Transiitkaubandus käib Mõisa sõnul dollarites kogu maailmas.
    Pakterminali juhatuse esimees Sulev Loo rääkis, et ettevõte eelistab laene võtta dollarites, siis käib kogu arveldus ühes valuutas. Viimane suurem dollarilaen võeti poole aasta eest uute mahutite ja estakaadi pikenduse rajamiseks Muuga sadamas. Kuna põhiliselt naftatransiidiga tegelev ettevõte saab ka tulu dollarites, aitavad dollarilaenud valuutariske maandada. ?Hetkel oleme natuke plussis,? lausus Loo.
    Lennufirma ELK juhatuse liige Anatoli Kopijevski põhjendas dollarites laenamist sellega, et kõik ettevõtte lepingud välistellijatega on sõlmitud selle valuuta peale. ?Kuna aga kõik meie tulud ja kulud on USA dollarites, siis mingit kasu me dollari nõrgenemisest ei saa,? ütles ta.
    Kui 90ndate alguses oli Eesti riik usin dollarilaenude võtja, siis uuel aastatuhandel on dollarilaenudest loobutud.
    2001. aastal põhjendas tollane peaminister Mart Laar eurolaenu võtmist sooviga vabaneda dollari kõikumisest tulenevast riskist. ?Tõsi, suur osa sellest riskist on realiseerunud, sest dollar on tugevnenud, aga keegi ei saa anda garantiid, et samasugune trend ei jätku,? põhjendas Laar tollal.
    Riigi poliitikat väljendab ka statistika. Kui veel 2000. aastal oli riigil dollarilaenude jääk 344 miljonit krooni, siis 2001. aastal 240 miljonit krooni ning alates 2002. aastast puuduvad Eesti riigil ehk keskvalitsusel laenukohustused dollarites.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
VKG töötaja ostis omanikelt metallifirma ära “Tean seda ettevõtet läbi ja lõhki”
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.