Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Madal korsten pidurdab jäätmetehase valmimist
Füüsiliselt on üle 100 miljoni krooni maksev ja täielikult riigile kuuluv lihatööstuste jäätmeid käitlev tehas küll valmis ja juba proovikorras ka töötab, kuid tal on vaid ajutine erisaasteluba. Selle loa kehtivus lõpeb kuu aja pärast. Mis edasi saab, sõltub sellest, kuidas lahenevad tehase korstna kõrgusega seotud küsimused. Nimelt nägi kohaliku valla detailplaneering ette, et tehase korsten tuleb 90 meetrit kõrge, kuid tegelikult on see ainult 25meetrine.
1. jaanuarist alates ei tohi lihatööstused enam oma tekkivaid jäätmeid matta nagu seni, vaid peavad vedama need uude jäätmekäitlustehasesse. Samal ajal kardavad lihatööstused, et jäätmekäitlustehase segadus lubadega võib saada takistuseks lihatoodete eksportimisel.
Talleggi ja Rakvere lihakombinaati juhtiv Olle Horm ütles, et uude jäätmekäitlustehasesse veetakse jäätmeid juba paar kuud. ?Ma pelgan aga küll, et kui ta nüüd 1. jaanuariks ikka lõplikke lubasid ei saa, siis tuleb meil veel probleeme oma toodangu eksportimisega,? ütles Horm. Nii Rakvere Lihakombinaadi kui ka Talleggi käibest annab eksport kolmandiku.
Kuu aega loomsete jäätmete käitlemise tehast juhtinud Peeter Maspanov ütles, et praegu toimub tehases katsekäitlemine, mille käigus kõrvaldatakse võimalikud ebakõlad. Etteheited, et tehas pole ehitatud vastavalt kohaliku omavalitsuse kinnitatud detailplaneeringule, on tema sõnul alusetud. ?Tehas on ehitatud paremaks, kui detailplaneering ette näeb,? ütles ta. ?Ei ole vajadust ehitada 90meetrine korsten, kui saame õhu puhastatud ka 25meetrise korstnaga.?
Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaariaosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütles, et 1. jaanuarist hakkab Väike-Maarja tehas täies mahus tööle ning alles siis saab teha keskkonna kompleksloa saamiseks vajalikud mõõtmised. ?Lihatööstuste eksporti see viivitus küll ei tohiks takistada,? ütles Kuusk.
Kuuse sõnul on tehase rajamine võtnud aastaid, sest Euroopas pole teist nii moodsat loomsete jäätmete käitlemise tehast. ?2000. aastal hakati juba vundamenti tegema, sealt edasi on kogu aeg muutunud nõuded, samuti tehnoloogia,? rääkis Kuusk. ?Me oleme Euroopa Liidule lubanud, et 2005. aastast alates toimib meil jäätmekäitlussüsteem ja selle toimima hakkamist Väike-Maarja tehase keskkonnaluba ei takista.?