Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suured neelavad pandipakendituru

Inno Tähismaa 01. detsember 2004, 00:00

Eile presenteeris end Olümpia hotellis toimunud pressikonverentsil ambitsioonikalt ettevõte OÜ Eesti Pandipakend, mis ühendab 80% jookide turust haaravaid ettevõtteid: AS Coca-Cola HBC Eesti, AS Saku Õlletehas ja AS A. Le Coq Tartu Õlletehas. Pandipakendi idee on luua Eestisse täiesti uus süsteem, millega varustatakse Eestis kokku ligi 6000 kauplust konteineritega, kuhu hakatakse pudeleid ja purke koguma. Lisaks rajatakse uus pakenditöötlemistehas ning luuakse vajalik infrastruktuur.

Pandipakendil on ainult üks suur probleem, seaduse kohaselt peaks joogipudelite ja

-purkide taaskasutussüsteem koos tagatisrahaga rakenduma aasta alguses. Ent tänaseks on nõutava akrediteerimistaotluse sisse andnud üks teine ettevõte, MTÜ Pakendipunkt. Selle asutajad on jookide maaletooja AS LTT ning plastpakendi jäätmetest katusekive tootev OÜ Tornex Grupp. Pakendipunkti idee tugineb olemasolevale ligi 300 taarapunktile ja hologrammiga turvakleebise kasutamisele.

Kui Pakendipunkti eestvedajad Erik Vest ja Margus Kisel on lubanud süsteemi aasta alguses käima saada, siis kolm suurt vaala ei saa oma süsteemi käima enne 1. maid. Selleks taotletakse Riigikogult seaduse jõustumise edasilükkamist. Samuti taotlevad suured tootjad seaduses nõutava mittetulundusühingu asendamist osaühinguga. See on kolme gigandi omanike soov juhuks, kui kellelgi peaks tekkima soov ettevõtmisest oma raha välja võtta.

Eilsel pressikonverentsil kohal olnud keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek oli konverentsi lõppedes seda meelt, et Eestis võiks tegutseda üks pandipakendiorganisatsioon. Ja tema nägemuse kohaselt võiks see olla kolme suure tootja loodud ettevõte. Sest esiteks on Põhjamaade kogemuse põhjal igas riigis üks selline organisatsioon ja teiseks on seaduse täitmise eest vastutavad just tootjad. Seetõttu võiks nad ka jäätmekäitlust korraldada.

Ainus, kes pressikonverentsil skeptilist meelt ilmutas, oli kaupmeeste liidu juht Urmas Pastarus. ?Nii ilus see pole,? kommenteeris ta uut süsteemi. Tema sõnul peavad kauplused leidma taara jaoks spetsiaalse ruumi. Tema sõnul võib müügisaalis taara kogumine toimida Norras väikepoodides, aga mitte Eestis, kus kaubandust saadavad vargused ja tarbijate madal teadlikkus. Pastaruse sõnul tähendab uus süsteem meie poodide puhul ikkagi eraldi luuki ja tädi kastide ja kottide virna juures.

Tootjate presenteeritud süsteemi töögrupi juht on norrakas Ole Lund Haugen, kel on kogemus Põhjamaadest sarnaste süsteemide loomisel. Ta on veendunud, et süsteem Eestis 1. maist tööle hakkab. ?Panen oma pea pakule,? ütles ta. Tema sõnul on see ainus normaalne viis, kuidas asju ajada. ?Oleme optimistlikud,? lisas ta.

Pakendi tagatisraha suurus on veel paika panemata. Selle suuruseks võib tulla olenevalt pakendist 0,5?1,5 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:56
Otsi:

Ava täpsem otsing