Meedium areneb tehnoloogiast aeglasemalt

Enamik tehnoloogiast on meiega olnud väga pikka aega ning uue tehnoloogia edukaks turule tulekuks on tihti vaja, et see sobiks kokku olemasolevaga. Miks oli CD-ROM turule tulles samas mõõdus audio-CDga ja DVD-plaat samas mõõdus CD-ROMiga? Ikka selleks, et uue seadme ostnud klient saaks sellega kasutada ka oma vanu salvestisi.

1950. aastal hakati tootma lintmakke, mis olid Eestis kasutusel veel iseseisvumisjärgsetel aastatel näiteks Top-raadios.

Praegugi veel laialdaselt kasutuses olev C-kassettide süsteem nägi ilmavalgust juba 1966. aastal ? kassettmaki tehnoloogia on juba 38 aasta vanune.

1975. aastal sai valmis esimene kodukasutusse mõeldud videomakk, mis kasutas Betamaxi standardit. Esialgu levis see ainult Jaapanis ja USAs. Euroopas ei saavutanudki Betamax kunagi märkimisväärset populaarsust.

Diktofonides kasutatavad MC mikrokassetid on meiega juba alates aastast 1978.

1980. aasta läheb ajalukku kui 3,5tollise flopiketta sünniaasta. Esimesed flopikettad mahutasid 320 kilobaiti informatsiooni, hiljem tekkisid 740 kb ja 1,44 Mb suurused versioonid. Toodeti ka 2,88 Mb kettaid ja seadmeid, aga need ei leidnud laialdast kasutust.

1984. aastal tuli müügile esimene arvutisse mõeldud CD-ROM-seade.

1985. aastal jõudis turule nii VHS- kui ka 8 mm videostandard. 8 mm oli tänu oma väiksele mõõdule algselt kasutuses videokaamerates, VHS aga statsionaarsetes seadmetes.

Suurem hüpe heli- ja videosalvestuses toimus 1987. aastal, kui turule tuli DAT-kassett, mis pakkus digitaalset helisalvestusvõimalust. Samal aastal tõi JVC turule S-VHS tehnoloogia. See suutis mängida ka vanemaid VHS-standardi videokassette, aga võimaldas S-VHS kassetiga saada palju paremat kvaliteeti. Kõrge hinna tõttu ei saavutanud S-VHS siiski kunagi suurt populaarsust ning seda kasutasid vähesed entusiastid.

1991.?1992. aastal lisandus DATile palju praktilisem MiniDisc, mille salvestusaeg oli samas suurusjärgus. Kuna tegemist ei olnud edasi-tagasi keritava lindiga, siis sai lugusid vahetada väga kiiresti.

1988. aastal ilmusid müüki esimesed salvestavad CD-toorikud. Uuestikirjutatavaid CD-RW toorikuid tuli oodata kogunesti üheksa aastat.

1994. aasta tõi turule Eestiski suhteliselt populaarsed magnetoptilised (MO) kettad, mis mahutasid alguses 230 Mb informatsiooni.

Veidi aja pärast täiustati magnetoptiliste ketaste tehnoloogiat ja sama suure ketta peale sai kirjutada juba 640 MB informatsiooni. Jällegi oli võtmesõnaks kokkusobivus vanemate mudelitega, 640 MB MO-seadmetega sai kasutada ka 230 MB seadmeid.

1995. aastal ilmusid müüki esimesed DVD-seadmed.

1998. aastal tõi Sony turule MemorySticki-nimelise tehnoloogia, kus andmete salvestuseks ei kasutata enam mehaaniliselt liikuvaid osi, vaid andmed salvestatakse seadme sees olevatesse pisikestesse mälukividesse.

Autor: Alar Pardla