Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeskonnatöö oli edu alus Robotexil
ITK võistkonnad peavad edu aluseks kooli robotiklubi. Võistkondade tööjaotus oli hästi korraldatud ? ühed tegelesid elektroonikaga, teised programmeerisid protsessorit, kolmandad pildituvastuse programmi. Kui mõnda tööd oli parajasti vaja teha teise võistkonna roboti kallal, siis iseenesestmõistetavalt sai töö ka tehtud. Kolm võistkonda ei oleks eraldi saavutanud ligilähedastki edu.
Motivatsioonipuuduse üle kurta ei saanud keegi, koos käidi iga nädal mitmeid kordi. Võistkonnad koosnesid nii kogenud võistlejatest kui ka alles algajatest esmakursuslastest. Margus Ernits osales võistlusel juba kolmandat aastat ning võttis võistkondade juhendamise suures osas enda peale.
Rahaalistevõimaluste poolest oli ITK seis võrdlemisi kitsas. Kokku kulutati kolme tiimi peale alla 12 000 krooni. Kasutati ka eelmise aasta materjale ja detaile. Hea planeerimine ja oskuslik klubisisene majandamine võimaldas ressursse efektiivselt hallata.
Kuidas juhtus, et kolmikvõit tuli 350 tudengiga IT Kolled?ile ja mitte Tartu Ülikoolile või tehnikaülikoolile? Väike kool, vähe bürokraatiat. Kui robotiklubil oli vaja kuu aega enne võistlust katsetada roboteid täismõõdus polügoonil, siis piisas rektoriga rääkimisest ja viieteistkümnest minutist, et oleksid olemas kõik vajalikud load.
Võib olla kindel, et tegemist polnud IT Kolled?i robotiklubi viimase võistlusega. Juhendaja, Tartu Ülikooli vanemteadur Maarja Kruusmaa arvab selle kohta: ?Siin on tehniline tase nii hea, et ma võiksin nende poistega vabalt järgmisena minna mõnele rahvusvahelisele võistlusele, isegi kuulus robotijalgpallimat? RoboCup poleks välistatud.?
Autor: Mario Hallaste