Uudised
1. detsember 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spioonid tungivad arvutisse

Pahavara sattumiseks arvutisse on kaks levinud moodust. Pahavara levitajad kasutavad ära veebilehitsejates olevaid turvaauke ning kui internetikasutaja on meelitatud oma veebilehele, installeerub nende tarkvara arvutisse automaatselt. Mõnel lehel antakse siiski kasutajale teada: ?Et seda lehekülge näha, peate installeerima tarkvara X.? Kahjuks vajutab enamik arvutikasutajatest pikemalt mõtlemata ?Yes?.

Teine variant pahavara saamiseks on see, kui reklaam- või pahavara tuleb kaasa mõne muu programmiga. Ehe näide on Smiley Central ? toode, mille reklaame võib kohata tuntud veebisaitides. See on tasuta tarkvara, mille abil saab kasutada MSNis ja oma e-postis suurt emotikonide kollektsiooni. Kõiks see oleks kena, kui selle tarkvaraga ei kaasneks FunWebProductsi-nimelist pahavara.

Pahavaraga kaasnevad erinevad probleemid. Mind näiteks ei heiduta, kui mõni server kusagil teab, millistel veebilehekülgedel ma käin, ja näitab siis selle info põhjal mulle suunatud reklaamibännereid. Kui aga minu täidetud veebivormide sisu kuhugi saadetaks, siis oleks asi juba päris kurjasti. Puudub info selle kohta, kes, millal ja kuidas niiviisi saadud infot võib ära kasutada.

Automaatselt avanevad reklaamaknad ning automaatselt ära muudetud brauseri avalehe aadress söövad aga juba närve ning teevad elu keeruliseks.

Kui arvutisse on sattunud mitu ?konkureerivat? pahavara, siis võib asi lõppeda arvuti töökiiruse märkimisväärse aeglustumisega (pole välistatud, et kaks tarkvara hakkavad töötama tsükliliselt ja kordamööda vahetama arvutis brauseri avalehte).

Õnneks ei ole pahavara eemaldamine arvutist võimatu, kuigi see on tihti keeruline tegevus. Osa pahavarast on kirjutatud nii, et näiliselt on võimalik see Control Panel?i Add/Remove Programs?i alt eemaldada, aga pärast järgmist taaskäivitust on pahavara arvutis tagasi. Osa pahavarast on aga selline, et ei Start?i menüüs ega Control Panel?is ei ole programmi ega selle eemaldamise võimalust.

Pahavara eemaldamiseks on saadaval mitu erinevat tööriista. Sarnaselt viirustõrjetarkvaraga tuleb ka pahavara eemaldajat regulaarselt uuendada. Ainult nii on võimalik lahti saada kõige uuematest pahavaradest, mis on võinud arvutisse tekkida. Soovitan kasutada programmi SpyBot Search and Destroy.

Teine hea tarkvara pahavara eemaldamiseks on Lavasoft Ad-Aware, mis saab jagu peaaegu kõigist tuntud pahavaraprogrammidest. Ainus, mille üle võiks nuriseda, on see, et Ad-Aware peab ka küpsiseid (inglise keeles cookies) väga halvaks asjaks ja tahab need kõik kustutada. Aga see on juba teise artikli teema.

Terminit reklaamvara ehk adware kasutati algselt tarkvara kohta, mida võis tasuta kasutada, firmale tasus kasutamise eest reklaamiklient (programmi oli sisse ehitatud reklaambännereid näitav osa).

Tuntumad reklaamvara esindajad on Kazaa, e-postiklient Eudora ning veebibrauser Opera. Viimasel ajal kasutatakse reklaamvara terminit ka tarkvara puhul, mis muudab arvutikasutaja veebibrauseri käitumust. Sümptomiteks on näiteks iseenesest vahel avanevad reklaamiaknad või see, et brauseri kodulehekülg muutub automaatselt millekski muuks, kui kasutaja on määranud.

Nuhkvara ehk spyware teeb tavaliselt reklaamvaraga sarnaseid trikke, kuid lisaomaduseks on arvutikasutaja tegevuste varjatud jälgimine ning raporteerimine nuhkvara autorile. Sõltuvalt tarkvarast võib nuhkimine piirduda sellise ?süütu? asjaga, et programmi autoritele teatatakse, millistel veebilehekülgedel arvutikasutaja käib. Samas edastab nii mõnigi nuhkvara oma autorile arvutikasutaja täidetud veebivormide sisu (sealhulgas kasutajanimed ja paroolid).

Pahavara ehk malware on termin, mida kasutatakse üldistavalt kõikide ?pahade? arvutiprogrammide kohta.

Autor: Alar Pardla