Tõusust võidavad vähesed

Annika Matson 03. detsember 2004, 00:00

?Uut raha tuleb Eesti aktsiaturule eelkõige Lääne-Euroopa ja USA fondidest,? ütles Suprema juhatuse liige Sten Sumberg.

Lisaks Tallinna börsi firmadele on eurooplased ja ameeriklased väga huvitatud ka Läti ja Leedu väiksematest börsifirmadest. Näiteks Leedu firma Sanitase aktsia on ühe aastaga tõusnud ligi 8 ja Tallinna Farmaatsiatehase emafirma Grindeksi aktsia Riia börsil ligi 3,5 korda.

Samas väheneb pidevalt Tallinna börsil Eesti eraisikust aktsionäride osakaal. Tänavu novembris oli 11 384 ja mullu novembris 11 397 inimest, kellel on Tallinna börsil noteeritud firmade aktsiaid.

Merko Ehituse, Hansapanga, Harju Elektri ja Norma aktsiate omanik Albert Sibrik põhjendab Eesti väikeaktsionäride tagasihoidlikku osalemist börsifirmades asjaoluga, et 1997. aastal toimunud börsikrahh on jätnud inimestele väga valusa kogemuse ja inimesed isegi enam ei räägi võimalikest investeeringutest börsile.

Hansabank Marketsi maakleri Romet Tepperi sõnul on olnud siiski märgata Eesti eraisikute huvi kasvu. November oli Hansapangas tema sõnul selle aasta aktiivseim kuu eraisikute tehingute poolest. Peamiselt osteti panga vahendusel ikka Hansapanga ja Eesti Telekomi aktsiat.

Merko Ehitust ostsid tema sõnul Skandinaavia institutsionaalsed investorid eile ja üleeile. Aktsia kümneprotsendiliseks tõusuks polnud palju vaja, kuna ta on niivõrd ebalikviidne.

Eriti tublid tõusjad on viimaste päevade jooksul Tallinna börsil olnud Hansapanga, Merko Ehituse ja Harju Elektri aktsia.

Hansapanga aktsia hinnatõusu taga on Sumbergi sõnul lihtsalt head tulemused. Kolmanda kvartali tulemused ületasid tema sõnul selgelt kõigi analüütikute ootused. Lisaks sellele tulid nad välja ka uute eesmärkidega. ?Eesmärgid formuleeriti täpselt ning see tõi lisaentusiasmi laine,? võttis Sumberg tõusu kokku.

Ühispanga aktsiamaakler Karoly Kirber rääkis, et Hansapanga tõusu taga on lisaks tulemustele ka erinevad investorituurid Euroopas ja USAs. Praegu käib Prahas Hollandi suurima panga ja Hansapanga aktsia senise trendilooja ING panga analüütikute ja investorite kohtumine Hansapanga esindajatega. ING on küll andnud Hansapangale ?müü?-soovituse, aga analüütiku David Nangle sõnul vaadatakse soovitus pärast tuuri üle.

Kirberi sõnul hakkas Hansapanga aktsia tõusma ka pärast Austria panga Erste Bank korraldatud sarnast üritust. ?Ilmselt tekkis Lääne-Euroopas uusi huvilisi, kellel on seoses ELi minekuga ära kadunud piirangud Eestisse investeerimisel,? ütles Kirber.

Neljas börsifirmas aktsiaid omav Albert Sibrik on oma kunagiste aktsiaostudega väga rahul. Alates ostmisest on aktsiad tõusnud kordades. Tema ostetud Merko Ehituse aktsiate väärtus on kasvanud üle 16, Hansa puhul pea 6 ja Harju Elektri väärtus 3 korda.

Väga suur mängur Pärnu Plaaditehase juht Sibrik enda sõnul ei ole, ta peamiselt hoiab aktsiaid. Küsimusele, miks vastavalt aktsiate tõusule Tallinna börsil ei ole kasvanud Eesti eraisikust aktsionäride arv, vastas Sibrik, et esimene kukkumine oli asjaosalistele väga valus ja jättis sügava jälje. ?Vanad börsihaavad on lakutud, aga uusi enam saada ei taheta,? möönis ta.

Tema börsibuumist osa ei võtnud. ?Sisenesin turule pärast suurt langust,? ütles ta. ?Tookord oli ikka tõsine buum ja arvati, kes üldse enam tööl käib, on loll ? tark inimene ostab lihtsalt aktsiaid ja teenib sellega 10 000 krooni päevas,? rääkis investor. Tuttavatega vesteldes on tal jäänud mulje, et börsist enam isegi mitte ei räägita.

Sibrik on üritanud järgida reeglit, et kolmandik rahast on kinnisvaras, kolmandik börsil ja kolmandik fondides või taskus.

Sibrik on Merko Ehituse, Hansapanga ja Harju Elektri aktsiate tootlusega väga rahul. Kurdab aga Norma tootluse üle, mis ei liigu.

Harju Elektriga olid tal esimesed kogemused ka kurvad. ?Pärast seda, kui ostsin, kukkus ta kohe kaks korda allapoole,? meenutas ta. Nüüdseks on see aga juba küllaga tasa tehtud.

Hansapanka on ta ostnud mitu korda. Keskmine ost fondiemissiooni arvestamata on 100 krooni. Esimesed võttis 56 krooniga. Merko Ehituse aktsia eest maksis 15 krooni. Sibriku Merko aktsiate turuväärtus tõusnud 0,135 mln, 2,25 miljonini ja Hansapanga oma 0,2 mln, 1,14 miljonini. Nende kahe aktsiaga on ta võitnud 1,8 mln krooni.

Lõunanaabrite börs on aastaga kosunud veidi vähem kui kolmandiku ja leedukate börs veidi enam kui kolmandiku võrra. Äripäeva indeksi aastane tootlus jääb täpselt nende kahe vahele ? 32 protsenti.

Kõigis Balti riikides kaupleva Suprema juhatuse liikme Sten Sumbergi sõnul kergitab ka Läti ja Leedu aktsiate hindu Lääne-Euroopa ja USA institutsionaalsete investorite huvi väiksemate firmade vastu.

?Lätis on meie tegevusel ka aktsiahindade liikumisele väga suur mõju olnud, oluliselt suurem kui Eestis,? möönis Sumberg. ?Meie mõtleme välja ideed, kirjutame analüüsi ja ülevaate ning siis turustame ideid, millised on head investeerimisvõimalused Balti riikides,? tutvustas Sumberg. Kui varem tunti Balti regioonis vaid kolme-nelja aktsiat, siis nüüd on see arv kuni 20.

Vaatamata Leedu börsi tänavuse aasta kiirele tõusule on Sumberg Leedu börsisüsteemiga väga rahulolematu. ?Vähemalt 500 miljonit krooni jäi Leedu firmadel tänavu Supremalt selle kehva süsteemi tõttu saamata,? ütles Sumberg.

Kolmapäeval tõusis USA aktsiaturg S&P 500 indeksi näol kolme aasta kõrgeimale tasemele. Üheks põhjuseks, mis tekitab investorites isu aktsiate järele, on detsembriralli ootus. Viimase kümne aasta jooksul on S&P 500 indeks detsembris tõusnud keskmiselt 1,4 protsenti.

Detsembris on indeks langenud vaid kahel korral (2002. ja 1996. aastal). Vahemikus 1946?1996 on detsember olnud parima tootlusega kuu nii S&P 500 indeksile kui ka Dow Jonesi tööstuskeskmisele.

Jõulude ja aastavahetuse vaheline nädal on USAs läbi ajaloo olnud väärtusaktsiatele parima tootlusega nädalaks. Samas sobib see statistika eelkõige spekulantidele ja kauplejatele, oluliselt vähem aga investoritele.

Lühemaajalist mõju avaldas aktsiatele New Yorgis nafta hinna kolme aasta suurim, 7,4protsendine kukkumine 45,49 dollarile. AIG SunAmerica Asset Managementi fondijuht Frank Gannon peab nafta hinna langust turu jaoks positiivseks.

Majandusele ja ettevõtetele on kolmandas kvartalis nafta hind jätkuvalt koormaks. Aasta tagasi maksis naftabarrel oktoobris-novembris New Yorgis keskmiselt 30,66 dollarit, selle aasta samal perioodil 50,84 dollarit. Nafta keskmine hind on mullusest 66 protsenti kõrgemal. See on ilmselt siiski olulisem kui ühepäevane nafta hinna kukkumine.

Kuna USA majandus kasvab hästi, on sellel positiivne mõju ka aktsiaturule, on Bloombergile kommenteerinud Stuart Webster USAA Investment Managementist.

Välismaistele investoritele on lisakoormaks dollari kursi langus. Kui dollarites on kolme aastaga USA aktsiaturg tõusnud 3,8 protsenti, siis europõhised investoritd (ka meie) on USA aktsiaturgudele investeerides kaotanud 30 protsenti.

Aastaga on USA aktsiaturg dollarites tõusnud 11,8 protsenti, eurodes vaid 0,8 protsenti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing