Valega väljapetetud toetus tuleb tagastada

Alar Heinaste 03. detsember 2004, 00:00

Probleemidesse satuvad sageli need, kes ei ole enne taotluse esitamist piisavalt eeltööd teinud ja ei tea seetõttu kõiki kohustusi ja reegleid, mis kaasnevad toetuse saamisega, ning eksivad seetõttu tahtmatult.

Taotluses kirjeldatud tegevused peavad vastama tegelikkusele. See, et ettevõte määrab oma toetusvajaduse ja otsib seejärel vahendeid selle finantseerimiseks, tundub igati loogiline. Tegelikkuses on aga ka neid, kes otsivad ja vaatavad, milliseid rahalisi toetusi kusagil pakutakse, ja kujundavad selle järgi oma ?vajaduse?. Mõnikord on sellise juhtumi initsiaatoriks ettevõtja ise, vahel aga konsultatsioonifirma, kes püüab ettevõtjaile oma teenust müües sellele kohe ka rahalise katte leida. Õnneks on selliseid konsultatsioonifirmasid vaid üksikuid.

Taotlus peaks ikka lähtuma reaalsest vajadusest, ettevõtja enda poolt algatatud ning põhjaliku eeltööga, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Läbiv viga taotlustes on alternatiivsete pakkumiste esitamise nõude vastu eksimine. Sageli esitatakse EASile pakkumised, mis ei ole sisuliselt üksteisega võrreldavad ? küsitud on suuliselt, pakkujatele on antud erinev lähteülesanne või on lihtsalt internetist üldine hinnakiri välja prinditud. On juhuseid, kus taotleja ei ole teadlik pakkumiste sisust, sest need on võtnud konsultatsioonifirma.

Kui taotlus on valesti esitatud, siis toetust ei eraldata. Kuid kui tegemist on juba toetuse ebasihipärase kasutamisega, siis tuleb ettevõtjal toetus EASile tagasi maksta. Võimalikud muudatused toetuse kasutamisel on aktsepteeritavad vaid siis, kui sellest teavitatakse EASi enne toetuse tegelikku kasutamist ning ei püüta neid varjata.

EASi toetuste taotlejate hulgas on ka neid, kes katsetavad võimalust riigi arvel rikkust koguda, ja annavad EASile ebatäpseid või lausa valeandmeid. EASil on traditsiooniliseks muutunud luiskamised ammu teada. Näiteks vormistatakse fiktiivne koolitus, mida üldse ei korraldata või ei toimu taotluses näidatud teemal või sihtgrupile. Samuti on kvaliteedijuhtimise koolituseks tulnud raha taotlema firma, kellel kvaliteedisertifikaat juba olemas, ning on selge, et tegelikkuses on kulud koolitusele tehtud ja raha püütakse saada tagantjärele. Konkreetsed juhtumid on veel menetluses, mistõttu numbreid ja nimesid on vara avaldada. Kuna oleme kõik petujuhtumid avastanud enne toetuse väljamaksmist, siis ei ole raha tagasinõudmiseni seni asi läinud.

EAS viib enne raha eraldamist läbi põhjaliku kontrolli ning teostab järelevalvet nii projekti kestel kui ka pärast seda. Pettuse avastamise korral ei pea ebaaus ettevõtja mitte ainult maksma tagasi kogu toetuse, vaid ta on rikkunud oma ausa firma maine ning seda arvestatakse, kui ettevõte soovib järgmist toetust taotleda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing