Kivimägi valib aktsiaid börsilt juhtide järgi

Annika Matson 06. detsember 2004, 00:00

Üldtunnustatud investeerimisstrateegiate kõrval on Kivimägil ka oma ebatraditsioonilised reeglid, mida ta rahapaigutusi tehes järgib.

?Ettevõtte edus pole alati peamine see, et kas ta tegeleb pangandusega, valmistab komme või õlut, vaid pigem see, kas seda ettevõtet juhib Indrek Neivelt, Oliver Kruuda või Cardo Remmel,? ütles Kivimägi. Ta on kindel, et juhi osa firma edus on väga suure tähendusega, ja seepärast investeerib ta ettevõtetesse, mille juhtidesse ta usub. Vähem tähtsad ei ole sealjuures tema sõnul ka tegevusvaldkond ja selle riskid ning nende hindamine.

Samuti tasub Kivimägi sõnul jälgida suurte tegijate rahapaigutusi. Kohalikud börsigurud omavad oluliselt rohkem informatsiooni kui väikeaktsionärid ja seetõttu ka kindlasti eksivad vähem. Kohalike börsigurudena nimetab ta Toomas Sildmäed, Jüri ja Tiina Mõisa ning Rain Lõhmust.

?Kindlasti on börsil tegutsemiseks vaja külma närvi. Ei tohi tormata,? märkis Kivimägi, kelle kõige suurem arvestuslik miinus on olnud üle 100 000 krooni. Õnneks ta siis ei tormanud ja aktsiaid müüma ei hakanud ning sellist miinust ei tekkinud. Ta ostis hoopis aktsiaid tol ajal juurde ning tänu sellele saab täna rääkida sama suurest arvestuslikust kasumist.

Tabu on aktsionäri jaoks investeerimine laenatud rahaga. ?See lõpeb enamikul juhtudel halvasti, kuigi on ka erandeid,? kinnitas ta.

Kivimägi on mõistagi tutvunud investeerimissoovitustega, jälginud ettevõtete majandustulemusi, lugenud spetsialistide kommentaare ja artikleid. Samuti peab ta silmas maailmamajanduse, eriti eurotsooni majanduse käekäiku. ?Välisnõudlus saab pikemas perspektiivis olla ikka peamine Eesti majanduskasvu allikas, kuna sisetarbimine on turu väiksuse tõttu siiski väiksem kasvuallikas,? möönis ta, lisades, et sellest hoolimata on viimasel paari aastal just sisetarbimine olnud Eesti majanduse üks vedajaid, ent nii ei saa see igavesti olla.

Kivimägi strateegia on osta aktsiaid langevalt turult ning müüa tõusval turul, kuigi sagedamini tehakse just vastupidi. ?Parim tehing ongi mul tehtud Hansapanga aktsiatega, ostes neid totaalse languse ajal, kui praktiliselt keegi enam ei julgenud osta,? ütles ta ning täpsustas, et aktsia hinnaks oli toona 54 krooni. Soetatud sai 150 aktsiat. Täna maksaks need aktsiad splitti arvestamata 540 krooni tükk ehk 10 korda rohkem. Kuid tal pole neid aktsiaid selle hinnaga enam ammu. ?Ehkki need on müüdud juba mõnda aega tagasi, oli kasu ikkagi korralik ja vahepeal on ostetud uued, mõistagi kallimalt,? on ta ikkagi rahul.

Samuti kasutab Kivimägi nn väikeste koguste pideva ostmise, aga ka müümise strateegiat, sõltuvalt sellest, kuidas turg liigub. ?Võib-olla see pidev ostmine-müümine ongi minu jaoks miinus,? analüüsis ta ennast. ?Ma ei armasta väga pikki positsioone võtta, aeg-ajalt peaks ikka midagi müüma, et siis jälle midagi osta,? möönis ta. Tavaliselt on tema tehingud 10 000?20 000 krooni suurused.

?Mulle ei meeldi mängud nagu spordiloto, kus ostad pileti ja üksnes kraapides ja juhuse printsiibil selgub, kas võitsid või mitte. Tahan ise otsustada. Seepärast pole ma kasutanud ka maaklerite abi, kuigi nende professionaalsus on kindlasti kordades kõrgem kui minu oma. Lisaks sellele on ka emotsioon tähtis ? on ju suur vahe, kas eduka investeeringu oled teinud ise või on selleks olnud maakler. Ebaedu korral on muidugi vastupidi, siis oleks vähemalt, kelle kaela ajada,? kommenteeris Kivimägi.

Esimese tehingu börsil tegi investor 12. mail 1997, ostes 100 Hansapanga aktsiat hinnaga 134 krooni. Vaid kolm kuud hiljem, augustis võis müüa aktsiat 100 krooni kallimalt ? võit 10 000 krooni. ?No keda jätab selline teenimine külmaks ja loomulikult investeerisin edasi, ent kohe järgnes sügav langus. Seesama Hansapanga aktsia langes 50 krooni kanti. C?est la vie!? möönis Kivimägi.

Kahju on sellest, et kõigile tasuta kättesaadavalt Tallinna börsi koduleheküljelt ei näe aktsiahindu enam reaalajas.

See pluss viimased muudatused, kus aktsiad on ühises Balti nimekirjas ja ei näe ka enam müügi- või ostupoolel noteeritud väärtpaberite koguseid, muudavad kindlasti väikeaktsionärid passiivsemaks ja nende võimalused väiksemaks.

Nii, nagu ei meeldi mulle vaadata spordivõistlusi videolindilt, nii on tagantjärele tarkus saada teada hinnamuutustest 20 minutit hiljem.

Jah, pankade kodulehekülgedelt on võimalik ka peaaegu reaalajas hindu jälgida, ent ka see on peaaegu ja nende lehekülgede pidev lahtihoidmine pole mõistlik.

Kahju, et üha kiirenevas infotehnoloogia arengus, et mitte öelda revolutsiooni tingimustes, on toimunud börsisüsteemis olulised tagasiminekud.

Ilmselt siis börsipidaja majanduslikel kaalutlustel, ent sellega on muudetud börs vähem atraktiivseks väikeaktsionäri jaoks.

Samas inimesed, kes börsil töötavad, on väga abivalmid. Turu sügavust on ikkagi näidatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing