Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üksikasjalik korteri üleandmisakt välistab hilisemad vaidlused ostja ja müüja vahel

06. detsember 2004, 00:00

Vara omanik peab täpselt teadma, mis seisukorras tema korter või elamu on. Paljud müüjad mõtlevad, et nende vara ja neil ükspuha ning pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist ei vastuta nemad enam millegi eest. Kuid see on eksiarvamus. Tegelikult kehtib vastutus ka pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning müüja peab tekitatud kahju ostjale korvama. Seda muidugi juhul, kui ostja suudab kahju kohtus tõestada. Üheks tõestamise aluseks on notariaalse lepingu kõrval ka üleandmis-vastuvõtuakt.

Selleks, et vara seisukorraga seotud suurt segadust ära hoida, on soovitatav vormistada tehing kinnisvarabüroo vahendusel. Kinnisvarabüroo tagab reeglina, et objekti vahendamisel koostatakse vastav akt, mis arvestab ka selliseid punkte, mille peale võhik ei tulekski. Üleandmise ja vastuvõtu fikseerimist soovitavad ka notarid.

Lisaks pannakse kirja, millal müüja kohustub tasuma kõik lepinguobjektiga seotud maksed. Selle viimase soovitaks ka alati notariaalsesse ostu-müügilepingusse kirja panna. Samuti oleks vaja välja tuua, et pooled hindavad aktis nimetatud valduse ja vara koosseisu ja seisukorra rahuldavaks, et tasulised kulukohustused kuuluvad täitmisele nimetatud tähtaegadeks ning et pooltel pole vastastikku pretensioone ega edaspidiseid nõudmisi vara koosseisu, seisukorra ega tasuliste kulukohustuste suhtes. Akti lõppu oleks vaja ka kinnitust, et käesolevaga arvatakse valduse üleandmine-vastuvõtmine lõpetatuks ja hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta.

Aina levinum on, et notariaalsesse lepingusse pannakse kirja vara, mis jääb korterisse. Näiteks, kui leppisite kokku, et korterisse, mille ostate, jääb sisse uus tammepuidust köögimööbel ja Balteco mullivann, siis ei tasu häbeneda ka seda notariaalsesse lepingusse kirjutamast.

Muidu võib juhtuda nii, et kui ostja tuleb korterit üle võtma, siis avastab ta, et lubatud uue köögimööbli asemel on paigaldatud vana ning mullivannist pole juttugi.

On olnud ka juhus, kus notariaalses lepingus sai mainitud, et korteri sisustusse kuuluvad ka integreeritud köögimasinad, kuid margid jäeti mainimata. Vara üle andes olid küll olemas kodumasinad, kuid need polnud need, millest ostja oli teadlik.

Seega, pahatahtlik omanik võib korteri enne üleandmist ka täiesti lagedaks teha, võtta kaasa kas või põrandaliistud ja valgustid, kui seda ei ole eraldi kirja pandud. Hiljem on väga raske tõestada, et üldse mingi kokkulepe oli.

Vara üleandmisel peab uuele omanikule üle andma kogu dokumentatsiooni, mis konkreetse kinnisvara kohta käib. Hoonete üleandmisel tuleb ka jälgida, et te saaksite kõik hoone teenindamiseks või kommunaalteenustega varustamiseks vajalikud lepingud. Kui on teada, et hoonel on kasutusluba, siis ka see, ja kindlasti ehitusprojekt.

Juhul, kui müüja tahab originaalid endale jätta, siis peab ta esitama kas ärakirja või väljavõtte.

Uute korterelamute puhul antakse tihti juba notari juures kaasa kogu korteri kohta käiv dokumentatsioon koos garantiide ja kasutamisjuhistega ning peale selle kirjutatakse notariaalsesse lepingusse, kui pikk on ehitusest tingitud garantii.

Kuna enamik kortereid üüritakse välja koos mööbliga, siis on soovitatav panna üleandmis-vastuvõtuakti kirja kogu mööbel ja kui on tegemist kalli mööbliga, siis teha ka fotod.

Ebameeldivuste vältimiseks peaks ostja muretsema, et kinnisvara antaks üle võimalikult ruttu. Paari kuu pärast ei saa kindel olla, et korteri seisukord on täpselt sama kui ülevaatusel.

Kui tehing venib, tuleb korter enne notariaalse lepingu sõlmimist tingimata uuesti üle vaadata. Seda kindlasti ka uute kortermajade ja sellise kinnisvara puhul, kus korterisse jääb muud vara.

Uue korteri vastuvõtmise puhul tasub kindlasti üle kontrollida, kas korter vastab täpselt lubatule, kas aknad on terved, uksed käivad korralikult ja kas näiteks vannitoas on just need põrandaplaadid, mida ostja soovis.

Kui notariaalne leping on juba sõlmitud ja vara vastuvõtmisel leiab vigu, siis on ostjal õigus vara üldse mitte vastu võtta ja nõuda asja parandamist. Levinum variant on, et aktile kirjutatakse alla, kuid sinna lisatakse müüja kohustused teatud asjad korda teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing