Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalev ja Hansa olid tegijad
Eilne tegija oli Tallinna börsil Kalevi aktsia, mille hind kerkis 25 protsendi võrra, 20,34 kroonini.
Teist päeva toimus kauplemine aktsiatega, mis ei osale fondiemissioonis. See kukutas aktsia nominaalväärtust kolm korda. Fondiemissiooni käigus sai iga aktsia omanik kaks uut väärtpaberit. Aktsiaga sooritati eile 37 tehingut, käive oli veidi üle poole miljoni krooni. Nii suur oli Kalevi aktsia käive viimati 25. märtsil.
Uuele rekordtasemele kerkis taas Hansapanga aktsia hind. Eilseks hinnatõusuks oli 0,76 protsenti ning aktsia sulgemishinnaks sai 145,36 krooni.
Pea 4 miljonit krooni oli Eesti Telekomi aktsia käive, ehkki aktsia hind jäi muutmatuks ehk 108,74 kroonile.
Eile selgus ka, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 6,2 protsenti, mis oli protsendipunkti võrra rohkem kui aasta tagasi.
Erinevalt muust maailmast ei tähenda aga head või halvad makromajandusnäitajad meie börsile suurt midagi. Börs elab oma elu ning aktsiate hinnatõusud või langused sõltuvad rohkem sellest, kui suure hooga investeerivad parajasti välisinvestorid.
Välisinvestoritel on reeglina üldine pilt, milleks viimased paar-kolm aastat on olnud Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning nüüd liitumine rahaliiduga. See, kas aktsiate hinnad liiguvad kiiremas või aeglasemas tempos ja mis suunas, sõltub sellest, millal on liitumisega seotud olulised tähtajad. Viimase poolteise aasta jooksul on neid olnud kaks ? eelmise aasta 14. september, mil toimus referendum, ning selle aasta 1. mai, mil toimus tegelik liitumine. Nende kuupäevade eel toimus suurem hinnaralli. Nii kerkis Äripäeva indeks 2003. aasta augustis 15,9 protsendi võrra. Selle aasta esimese kvartali jooksul kallinesid juhtivate aktsiate hinnad keskmiselt 18 protsendi võrra. Aprilli keskel hakkas juba kasumivõtt ning indeksi saldoks jäi kerge miinus.
Aga selleks, et konkreetsed makromajandusnäitajad (nt sisemajanduse koguprodukt või tarbijahinnaindeks) börsipäevale mõju avaldaks, oleks vaja kohalike investorite aktiivsemat kohalolekut, aga selleni kulub ilmselt aega.