Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenu hind inflatsioonist madalam

Inno Tähismaa 08. detsember 2004, 00:00

Nii kasvasid novembris tarbijahinnad mullu novembriga võrreldes statistikaameti eilse teate põhjal Eestis 4,7 protsendini, samas on keskmine eluasemelaenu intress juba üle protsendipunkti väiksem.

?Ise ju tahtsime Euroopasse saada,? lausus investeerimispanga Suprema juht Peeter Saks. ?Eestis võivad intressid isegi veel veidi langeda ja ei tõuse seni, kuni euro intressid püsivad madalal.?

?Täna vaatavad finantsturud Eestit kui euroliidu osa, kus kasv on kiirem kui mujal ja kuhu investeeritakse meelsasti,? märkis Saks. Tema sõnul kunstlikult takistusi tegema ei pea.

Kui inflatsioonile ennustatakse aasta lõikes püsimist 3?4% juures, siis intressid üha langevad. Üleeile prognoosis maailma üks juhtivaid investeerimispanku Goldman Sachs, et Euroopa Keskpanga baasintress langeb tuleva aasta keskpaigaks praeguse 2% tasemelt 1,5% tasemele. Kui arvestada Eesti pankade praegust 0,6% suurust intressimarginaali, tähendab see laenuvõtjatele ligi 2% intressiga laene, mis jäävad hinnalt selgelt inflatsioonile alla.

Üks sellest olukorrast võitjaid on koos perega möödunud aasta kevadel Aaviku elurajooni elama asunud Margus Antson, kelle sõnul oli paar aastat tagasi, kui ta laenulepingu sõlmis, intressimarginaal üle 2 protsendi. Tänaseks on see langenud 1,3 protsendini, millele lisandub Euribor.

Isover Eesti juht Urve Palo võttis kolm aastat tagasi koos abikaasaga laenu eluaseme soetamiseks Viimsisse. Tänaseks on tema intressi langetatud kolmel korral. Seejuures on intressimarginaal võrreldes tänavuse kevadega langenud kaks korda 0,7 protsendipunkti tasemele. Palo lühendas hiljuti ka laenu tähtaega. ?Pangad ise meili ei saada, et protsent on langenud,? märkis Palo.

Investeerimisfirma Martinson Trigon Venture Partners juht Allan Martinson ütles intresside teemat kommenteerides, et teda huvitab rohkem suhe laenuintress versus raha võimalik tootlus. ?Kui mul ka täna on vabu vahendeid, ei kiirusta ma sellest näiteks majalaenu või autoliisingut tagasi maksma, vaid pigem mahutan selle ettevõtlusse või väärtpaberitesse,? rääkis ta.

Martinson ütles, et kui laenu pakutakse odavalt ja palju, kaalub ettevõtja laenu osa suurendamist ja omakapitali vähendamist. ?Laen on palju lühiajalisem instrument ja ennast hurraaga üle võimendada ei maksa,? lisas ta, ?hullem kui laenu hinna tõus võib olla see, et laenu lihtsalt ei pikendata.?

Eesti Pank vaatab olukorrale intressiturul rahulikult. ?Praegune suhteliselt kõrge aasta arvestuse inflatsioonitempo on tulenevalt väga madalast baasist ajutine,? vahendas keskpanga arvamust pressiesindaja Silver Vohu. ?Aasta keskmine inflatsioon on ligi 3%, mille tagajärjel on keskmised laenuintressid siiski positiivsed, kuigi madalad.?

Analüütikud hindavad olukorda, kus inflatsioon ületab eluasemelaenude intressi, heaks majanduskasvule, kuid ohtlikuks kinnisvaraturule.

Hansapank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel ütles inflatsioonist madalamate intresside teemat kommenteerides, et üheselt ei ole see ei hea ega halb. ?Viitab ühest vaatenurgast sellele, et rahapakkumine soosib majanduskasvu,? lisas Riiel. ?Usun, et Eestis võib selline periood kesta veel nii kaua, kuni hinnakonvergents lõpeb ja Eesti majandus hingab ühtlasemas taktis koos ülejäänud Euroopa Liiduga.?

Ka Ühispanga peaanalüütik Sven Kunsing ütles, et pole võimalik üheselt öelda, kas Eesti intressisituatsioon on halb või hea. ?Oleneb, kelle mätta otsast vaadata,? rääkis ta.

Kunsing lausus, et laenu võtva tarbija või investori seisukohast vaadatuna on ülisoodsad intressid ja kõrgem inflatsioon hea, sest vara hinnad tõusevad enam kui intressikulu võrra.

Samas, enamik sellest odavast rahast on pärit väljastpoolt Eestit ja enamik sellest kulub asjadele, mis on samuti piiri tagant pärit ning paraku ei tehta selle rahaga sellist, millest võiks tõusta märgatavat tulu praegu võetavate kohustuste tasumiseks tulevikus, rääkis Kunsing. ?Sellist olukorda võib pidada mulliks ? varade hinnad paisuvad lihtsalt selle tõttu, et rahapakkumine on suur ja finantseerimine odav ja pole päris selge, milliste tulude arvel tulevikus praegusi kohustusi tasuma hakatakse.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing