Palgakasv tasakaalustab hinnatõusu

Kristiina Kruusa 08. detsember 2004, 00:00

Paralleelselt kaupade ja teenuste kallinemisega on olnud kiire ka brutopalga nominaalkasv. Möödunud aastal oli inflatsioon 1,3%, samal ajal brutopalga nominaalkasv 9,7 protsenti. 2005. aastaks prognoosib rahandusministeerium brutopalga nominaalkasvuks 7,4%, mis ületab inflatsiooniprognoosi 4,2 protsendipunkti võrra. Seega katab keskmise palga kiirem kasv kaupade ja teenuste hinna kasvu.

Palkade suurenemist soodustab kiire majanduskasv, ettevõtete finantsseisundi paranemine ja kvalifitseeritud tööjõu tähtsustamine.

2005. aastaks prognoosib rahandusministeerium kaupade ja teenuste kallinemist 3,2 protsendi võrra. Üks olulisemaid inflatsiooni mõjutajaid on elektri hinna tõus, mida on oodata märtsis. 2002. aastal toimunud elektri kallinemine tõstis inflatsiooni ligi 1 protsendipunkti võrra ehk kui 2002. aasta inflatsiooniks kujunes 3,6%, moodustas elektri hinna tõus sellest ligi kolmandiku.

2005. aastal planeeritud elektri kallinemine peaks kiirendama inflatsiooni ca 0,6 protsendipunkti võrra. See moodustaks ligi viiendiku kogu tarbijahindade tõusust. Samal ajal tuleb arvestada ka seda, et elektri kallinemine mõjutab kaudselt teiste kaupade ja teenuste hindu, mistõttu võivad ettevõtted oma toodete hindu tõsta. Elektri kallinemise kaudset mõju on aga raske prognoosida, kuna arvestada tuleb ka muid tegureid, näiteks konkurentsi turul. Eeldusel, et nafta hind maailmaturul jääb suhteliselt kõrgele tasemele ka järgmisel aastal, on oodata transporditeenuste mõningast kallinemist. Siiski on mootorikütuste hinnatõus viimastel aastatel olnud oodatust aeglasem, kuna tihe konkurents kohalikul kütuseturul on pärssinud hindade tõstmist.

Lisaks mõjutavad inflatsiooni kujunemist alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus. Alates 1. jaanuarist tõstetakse 5% võrra alkoholiaktsiisi ning 1. juulist tõuseb tubakaaktsiis. Nende mõju inflatsioonile peaks ulatuma ligi 0,7 protsendipunktini ehk viiendikuni kogu 2005. aasta inflatsioonist.

Statistikaameti eile avaldatud andmete kohaselt kujunes novembris aastaseks inflatsiooniks 4,7 protsenti, mõjutatuna sarnaselt eelmisele kuule toidukaupade, transpordi- ja eluasemeteenuste kallinemisest. Viimati oli aastane hinnakasv niivõrd kiire 2001. aasta oktoobris, mil oluliselt kallinesid toidukaubad ja eluasemeteenused. Eesti inflatsioon ületas eurotsooni inflatsiooni 2,5 protsendipunkti võrra. Toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,7protsendiline kallinemine oli peamiselt tingitud piimatoodete, köögiviljade ning suhkru kõrgemast hinnatasemest.

Transporditeenused olid möödunud aasta sama kuuga võrreldes 11,5 protsenti kallimad. Suurema osa antud grupi hinnatõusust andis mootorikütuste 27protsendiline kallinemine, mille põhjustas kõrge nafta hind maailmaturul.

Aastases arvestuses odavnesid sideteenuste, majapidamiskaupade ning riiete ja jalatsite hinnad. Põhjuseks tihenenud konkurents.

Esimese 11 kuu kokkuvõttes on eurotsooni kaupade ja teenuste hinnad olnud 2,1 protsenti kõrgemad kui möödunud aasta samal perioodil.

Esimese 11 kuu kokkuvõttes kujunes Eesti aastaseks inflatsiooniks 2,9 protsenti. Detsembris on oodata kiire hinnakasvu jätkumist, mõjutatuna transporditeenuste ja toidukaupade hinnadünaamikast. Selle aasta inflatsioon peaks tulema 3 protsendi piires. Prognoositust aeglasema inflatsiooni taga on toidukaupade ja mootorikütuste väiksem hinnatõus aasta vältel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing