Rootsi ametiühingud tõrjuvad tööturult odavat konkurentsi

Sirje Rank 08. detsember 2004, 00:00

Ametiühingute ?maffialaadsete meetodite tõttu? sunniti Eestist tööle vahendatud kaks noormeest läinud kuul ennetähtaegselt koju pöörduma, sest neil polnud sõlmitud Rootsis kehtivaid palgakokkuleppeid. ?Sarnased probleemid võivad tekkida mistahes firmal,? ütles Johansson.

Eile otsustas Läti valitsus pöörduda Euroopa Komisjoni poole, et selgitada, kuivõrd on Rootsi ametiühingute kollektiivlepingute nõue kooskõlas ELi alusprintsiipidega tööjõu ja teenuste vabast liikumisest.

Rootsi ehitustööliste ametiühing Byggnads alustas reedel Rootsis ehitava Läti firma Laval un Partneri vastu blokaadi, sest sel sellist kollektiivlepingut ei ole.

Läti valitsus on öelnud, et on valmis minema Euroopa Kohtuni välja, mis võib vaidlusest teha ELi tasandil pretsedendi. Esmaspäeval andis Läti ehitusfirma advokaat asja Rootsi töövaidluste kohtusse.

Eesti tööturuameti välissuhete personaliosakonna juhataja Alice Lugna arvates ei ole Eesti riigil praegu sekkumiseks otsest vajadust. ?Rootsi valitsus ei ole piiranud Eesti töötajate tööleminekut, teisalt pole Jobbextra esitanud ametlikku kaebust, et ettevõtet on diskrimineeritud,? ütles Lugna. ?Probleem ei ole valitsuse, vaid ametiühingute tasandil.?

Algselt kohaliku tähtsusega palgavaidlusest Läti ehitusfirmaga on Rootsis kohunud paras torm kõige kõrgemal poliitilisel tasandil ning tüliõun Läti ja Rootsi vahel.

Rootsi valitsus toetab ametiühinguid. Parempoolsed parteid aga väidavad, et ELi laienemise järel tekkinud uues konkurentsiolukorras on Rootsi ehitussektori palgad liiga kõrged ja ametiühingutel liigselt võimu. Ringmüür sektori ümber on ehitus- ja elamiskulud Rootsis ülikõrgeks ajanud.

Samas kontekstis on tule all Rootsi valitsuse ja ametiühingute lähedased suhted ? mitmel ministril on ametiühingutöö taust ning lisaks on organisatsioonid sotsiaaldemokraatide suured rahastajad.

Rootsi tööandjate arvamusi on erinevaid. Ehitusfirmad ei ole kindlasti huvitatud konkurentsi kasvust, ütles Johansson. Rootsi tööandjate liidu Svenska Näringsliv arvates ei tohiks aga ametiühingud nõuda enama kui kollektiivlepingutes määratud alampalga maksmist. Just nii Läti firma puhul juhtus ning arvestamata jäeti ka, et Läti ehitajatele makstakse kinni ka elamis- ja sõidukulud.

Tasakaalukamad hääled Rootsi ühiskonnas manitsevad nn Rootsi mudelis otsima uut tasakaalu, mis tagaks nii kaitse palgadumpingu kui ka protektsionismi eest, mis nulliks võõrtööliste ?õigusi kaitstes? nende konkurentsivõime Rootsis. Nii nagu omal ajal leiti lahendus merenduses, kus filipiinlastest personal töötab kõrvuti rootslastega erinevate tingimuste alusel.

Kui Rootsis on esimesed tõsisemad konfliktid uute liikmesriikide odava tööjõu üle tekkinud ehituses, siis Taanis lööb häirekella transpordiala ametiühing SiD.

Mudeli odava tööjõuga on edukalt käima lükanud Kim Johansen Grevest, kes on maikuust alates palganud ligikaudu 70 eestlast, kes veavad kaupa üle kogu Euroopa, kirjutas majandusleht Börsen.

Eestlaste palk on vaid kolmandik Taani palgatasemest. SiD kaebab, et ei suuda selliste palkadega konkureerida.

Taani tööturuministeeriumi hinnangul ei ole aga seadusi rikutud ning sekkumine tähendaks vaid seda, et töökohad nii või teisiti piiri taha kaoks.

Palgataseme ühtlustumine on laienemise hind, kirjutas Taani majandusleht.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing