Meelehea ostujuhile pole hea äritavaga kooskõlas

Tänane Äripäev kirjutab tootjaist ja maaletoojaist, kes ?moosivad? kaupluste juhte, et pääseda oma kaubaga paremini löögile. Selleks ei peeta paljuks korraldada ostujuhtidele (ja poe tippjuhtidele) nn koolitusreise soojale maale, rääkimata ärilõunatest või naistepäevapidudest.

Äripäeva leiab, et niisugune praktika ei ole nii tootjate kui ka kaupmeeste seisukohalt heade äritavadega kooskõlas.

On andev käsi ja võttev käsi. Kui tootjad ei pakuks kaupmeestele meelehead oma kauba müüki võtmisel, ei oleks viimastel võimalust ebaeetiliseks käitumiseks. Meelehea eest võib ühe tootja kaup liikuda ka nähtavamasse kohta, kättesaadavamale riiulile ? ostja käe siruulatusse.

Ent niisuguse praktikaga võib kaupluse müügikäive hoopiski väheneda. Eksisteerivad kaupade eksponeerimise põhitõed ? näiteks kallim kaup alati ettepoole, odavam tahapoole, erinevate kaupade järjestus ? ikka selleks, et müügikäive oleks maksimaalne. Kui kaupluse juhtkonnal on teistsuguseid motivaatoreid, võivad omanikud ka otsest kahju kannatada. Seepärast peaks omanik tähelepanelik olema, kui ostujuht ootamatult soojale maale puhkusele sõidab.

Kui samasugused asjad leiaks aset avalikus sektoris, näiteks riigihangete võitmisel, räägiksime karmilt järjekordsest korruptsioonijuhtumist. Ometi leiab korruptsioon aset ka erasektoris, lähtudes korruptsiooni definitsioonist kui oma ametiseisundi kuritarvitamisest. Tootja jaoks on ostujuhti nimetatud ka kontaktisikuks number üks, keda koheldakse suurima hoolitsusega.

Vastuväitena võib öelda, et tegemist on tavalise turundustööga. Tootja ise otsustab, kas kulutada turunduseelarve meediareklaamile, otsepostitusele või hoopiski ostujuhile suunatud tootekoolitusele. Tootja valib selle, mis aitab tema müügile kõige efektiivsemalt kaasa. Kas või ärilõuna on igati aktsepteeritav nõupidamise viis, mille kulud on näiteks Saksamaal isegi tulumaksusoodustuse all. Ent mida muud ikka ärilõuna ajal arutatakse kui millegi ostu-müüki, toote turule pääsemist, jala ukse vahele saamist.

Ärikliimale tervikuna teeb niisugune turundustöö siiski kahju. Need tootjad, kes ei soovi tagatrepluse võtteid kasutada, kellele need teed tunduvad ebaeetilised, alandavad, võivad jääda neist sõltumatutel põhjustel konkurentsihalvemusse.

Samas Eesti konkurentsiamet esialgu veel mingeid samme astuda ei plaani, sest raske olevat hinnata, millal lähevad soodustused üle piiri ning võivad hakata mõjutama ühe lepingupartneri põhjendamatut eelistamist teistele.

Ent konkurentsiameti läbi sõrmede vaatamisel võivad soodustused saada normiks, põhjustades nii kõigile tootjatele turunduse lisakulu. Võidaksid sellest ainult privilegeeritud töötajad, kes kullatakse üle üksnes nende ametiposti tõttu.

Kui ravimifirma lennutab arstid soojale maale nn täienduskoolitusele, peab ühiskondlik arvamus seda ebaeetiliseks. Ometi kirjutab ka arst välja konkreetset kaupa, ühe või teise firma ravimeid. Ka tarbijale on kasulikum, kui kaubavalik ja asetus sõltuks vaid tarbimisväärtusest, mitte kellegi suvast.

Autor: ÄP