Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naeratus valgemaks, aga kuidas?
Pärlvalged hambad on sageli tõestus heast tervisest ja nooruslikest eluviisidest. Erandina võib mainida Kagu-Aasiat, kus prestii?ikad on hoopistükkis olnud tumedamat värvi hambatoonid ? kollakad ja mustad. Kui meie tarbijatele suunatud hambapasta ja -puhastusvahendite reklaamides tagab müügiedu rõhumine toote valgendavatele ehk valgeks muutvatele omadustele, siis jättis näiteks Pepsodenti kunagine slogan ?You?ll wonder where the yellow went? Kagu-Aasia maades toote riiulitele seisma; tundlikumad isegi solvusid sellest kergelt rassistliku varjundiga lausest.
Hammaste valgendamiseks kasutatavad meetodid/vahendid võib jagada kolme põhilisse rühma.
Esiteks igapäevaseks koduseks kasutamiseks mõeldud tooted. Siia kuuluvad meile kõigile tuttavad valgendava toimega hambapastad, suuveed, närimiskummid. Ka spetsiaalse valgendava toimega hambaniit on meie poelettidel olemas. Millised neist on kõige tõhusamad? Siinkohal lähevad tootjate arvamused lahku.
Teine võimalus on proovida kodus kasutamiseks mõeldud eritooteid. Analoogselt professionaalseks kasutamiseks mõeldud toodetega sisaldavad need vesinikperoksiidi või karbamiid-peroksiidi, kuid on nõrgema kontsentratsiooniga, olles kolme- kuni kümneprotsendilised. Vastutustundlikud hambaarstid hoiatavad patsiente koduste eritoodete kasutamise eest.
Kolmas meetod on valgendamine hambaravikabinetis. Hambaid valgendav toimeaine on vesinikperoksiid või karbamiidperoksiid, tavaliselt 10?35protsendiline.
Hambaravikabinetis valgendamise eeliseks peetakse protseduuri kiirust ja turvalisust: ajakuluks on eri kabinettides arvestatud 40 minutit kuni 2 tundi. Siiski rõhutavad protseduuri läbiviijad, et tulemust, kui palju konkreetse patsiendi hambad valgenevad, ei ole kahjuks võimalik garanteerida. Määravaks saab patsiendi enese loomulik hambavärv: kollaka värvusega hambad alluvad valgendamisele paremini, hallika värvuse kandjad aga kõige halvemini.
Kuna tuntud Vitashade?i skaala järgi muutuvad protseduuri käigus hambad enamasti heledamaks 4?9 tooni võrra, on hambaarstikabinettide lubadus ?muutusest mitme tooni võrra? siiski korrektne.
Tulemuse püsimises on samuti kandev roll patsiendil, nii tema hügieeni- ja toitumisharjumustel kui ka looduse poolt kaasa antul. Parimatel juhtudel võivad hambad püsida valgemana 4?5 aastat.
Hambaid on võimalik valgendada lasta peaaegu kõigis suuremates hambaravikabinettides. Protseduuri maksumus jääb vahemikku 500 (nt Citymed) kuni 4500 (nt Lasersmile?i kabinetid) krooni.
Lasersmile?i valgendusprotseduuri käigus aktiveeritakse hammastele asetatud geeli laseri abil 15sekundiliste intervallidega. Tõenäoliselt just innovatiivsusele rõhumine on toonud Lasersmile?i kabinettidesse mehi enam kui naisi. Ettevõtte juhataja sõnul on nende klientidest 70% mehed.
Traditsiooniliselt hoiatatakse hambaravikabinettides patsiente, et protseduuri järel võib suureneda hammaste, mõningatel juhtudel ka igemete tundlikkus. Plommitud esihammaste valgendamisel tuleks protseduuri maksumusele juurde arvestada ka võimalik plommide väljavahetamisega kaasnev kulu.
Doktor Meeme Mõttus (Citymed), kes on esteetilise hambaravi valdkonnas tegutsenud üle kaheteistkümne aasta, rõhutab, et hammaste valgendamise protseduur ei pruugi sobida kõigile patsientidele. Hoolimata tehnoloogia tungist hambaravikabinettidesse on protseduuri õnnestumise eelduseks patsiendi enese terved, kaariesest rikkumata ja mikropragudeta hambad ja terved igemed.