Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Olge investeerimisega ettevaatlikud
Vastukaja Meelis Mandeli kommentaarile
?Mesijutu kuulamise asemel parem investeeri?, ÄP 7.12.2004
Ma ei saa nõustuda Äripäeva toimetaja soovitusega 10 protsenti netosissetulekust regulaarselt investeerida. Raha tuleks panna teenima, kui seda on. Eesti keskklassi kuuluva inimese kohta 200?300 krooni kuus ei ole mingi sääst, mille investeerimisest kasu võib tõusta. Juba börsil aktsiate ost-müük on tasuline. Tagasihoidlike summadega väikese ajavahemiku järel aktsiaid osta ja müüa ei ole kasulik.
Ma ei nõustu soovitusega, et investeerimisega tuleb alustada kohe ja äkki nagu suitsetamisest loobumisega.
Kui inimestel on sääste, siis tuleb neid kasutada mõistlikult. Investeerimisotsuse tegemisel on vaja kuulata asjatundlikku nõu. Nende inimeste nõu, keda pangad ja meedia ei ole kinni maksnud. Võib-olla ongi parem soetada endale vajalik (väiksem või odavam) asi kohe, kui investeerida ja loota hilisemale suuremale ostuvõimalusele. Kindlasti ei kehti ka pankade madal intresside pakkumine igavesti.
Börsil tasub investeerida ikkagi selline osa vabast rahast, mille kaotamise järel on võimalik edasi elada.
Ma ei soovitaks ka suuremate summade investeerimist börsil, kui see raha tuleb pankadelt laenata. Börsilt saadud tulu ei pruugi katta pankade laenuintresse. Võib juhtuda jälle nii, nagu 1997. aastal, et üliõpilased võtsid õppelaenu, et aktsiaid osta. Tulemuseks oli kasu asemel suur kahju, sest pangalaen tuli koos intressidega tagasi maksta.
Olen aga nõus, et tarbimisbuumi õhutavate pankurite, maaklerite ja kaupmeeste ülisoodsatest järelmaksutingimustest ei maksa lasta end pimestada. Reklaam on petlik. Kui 0% sissemaksega saab auto kätte, siis hilisemate igakuiste sissemaksetega tuleb see soodustus korvata. Eesti inimesed on sukeldunud ülepeakaela tarbimisse. Kõikvõimalikud särtsakad reklaamid ning pangad kutsuvad kulutama. Teada on, et rahaga saab osta lojaalsust. Oma osa pankade laenukampaaniates on meedial, mis reklaamib koos rahaga õnne ja vabadust, piirangutest vabanemist, sõltumatust, olemist nagu sinu iidol, ostmisvõimalusi, et oleksid keegi. Arvatakse, et raha on tekk, mis annab soojust ja asendab inimesi sinu ümber.
Raha pole aga veel kõik, mida elus vajame. Tihti inimesed küll valivad rahateenimise selle asemel, et väärtustada inimsuhteid, lähedust, armastust ja oma perekonda, eriti lastega koos oldud aega. Kui on valida, kas veeta vaba aeg oma sõprade ja perekonnaga, siis meie nn edukad valivad võimaluse lisaraha teenida. Milleks aga kulutatakse see lisateenistus? Tihti just kingituste tegemiseks, kus me ostame asjadega tagasi ammust sõprust, mis on hakanud ajapuuduse ja tähelepanematuse tõttu purunema, ostame oma laste armastust, sest oleme neist ajapuudusel kaugenenud. Käes on advendi aeg, aeg mõelda kestvatele väärtustele, lähedastele ja sõpradele, pakkuda toetust nõrgematele, mõelda aasta jooksul tehtust, vaadata rahuloluga tagasi kordaläinule ja kavandada uusi eetilisi eesmärke.
Autor: Tiina Kilkson