Piraatravim paneb tarvitaja tervise ohtu

OÜ Kohtla-Järva Apteek proviisor Aime Tolga ütles, et tasapisi hakkavad inimesed harjuma uute rohtudega. ?Aga ikka aeg-ajalt küsitakse näiteks südametilku korvalol, peavalutablette tsitramoon, kõhuvalutilku,? nimetas ta. Tolga mäletab, et vene ajal oli peavalutablettide sortiment tohutult suur, nüüd on valik vähenenud.

?Meie piirkonna eripära seisneb selles, et üsna palju on turgudel liikvel Venemaalt toodud ravimeid ? kas tellitakse neid kellegi kaudu või ostetakse vahendajatelt,? nentis Tolga. Kurb olevat seejuures, et müüakse mitte ainult valuvaigisteid ja palavikutablette, vaid ka antibiootikume, mida muidu apteegist vaid retseptiga osta saab. Haruldased pole ka käest kätte müüdavad hormoonsalvid.

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla selgitust mööda põhjustas viimase kümne aasta jooksul ravimivaliku põhjaliku muutumise üleminek ainult registreeritud ravimitele. ?Eesti Vabariigi algusaegadel asutati ka Eesti ravimiregister. Kogu maailmas toimib ravimiregistri süsteem, s.o konkreetses riigis võib kasutada ainult registris olevaid ravimeid.

Eestis töötati välja ajakava registripositsioonide sulgemiseks. Siis, kui mingid ravimirühmad said registris kaetud, mindi selles positsioonis üle ainult registris olevate ravimite kasutamisele. Tänaseks on praktiliselt kõik ravimirühmad registreeritud ravimitega kaetud,? põhjendas Vendla.

Miks üht või teist juba aastakümneid inimeste seas tunnustatud ravimit registris pole, on Vendla kinnitust mööda mitu põhjust. ?Ravimitootja ise ei ole olnud oma ravimi registreerimisest huvitatud. Ravimi registreerimine ei tähenda ainult ravimi kirja panemist. Sellega ta võtab endale ka mitmeid kohustusi ? näiteks varustab oma ravimid eestikeelsete pakendite ja pakendi infolehtedega. Nende sisu tuleb Eestiga (s.o ravimiametiga) kooskõlastada. Samuti peab tootja tagama oma ravimi müügiloleku registriaja jooksul. Kui tootmisega on probleeme või on tarned muidu ebaregulaarsed, siis tekivad probleemid. Toimib veel hinnakokkulepete süsteem jne,? selgitas ta.

Teine põhjus võib seisneda selles, et ravimitootja on registreerimisest huvitatud, aga tal ei ole kõiki vajalikke andmeid ravimi kohta. Näiteks ei ole tehtud nõuetekohaseid kliinilisi katsetusi või puudub muu dokumentatsioon. Lisaks võib olla tegemist ebaühtlase kvaliteediga vms.

Miks mõni rahva seas tuntud ravim taasiseseisvunud Eestis enam müügil pole, võib johtuda ka sellest, et ravimit enam ei toodetagi või on tema koostis/näidustused muutunud.

?Enamik endise NSVLi territooriumil asunud tööstusharudest on ümber korraldatud. Paljud tehased on töö lõpetanud. Isegi Eestis ei toodeta Tallinna Farmaatsiatehases enam enamikku neist ravimeist, mida seal toodeti 15 aastat tagasi,? ütles Vendla. Eestis liigub eriti turgudel käest kätte ka selliseid Eestis ammu müügilt kadunud ravimeid, mida tuuakse sisse Venemaalt.

Vendla kinnitas, et igasugune ravimite levitamine väljaspool apteeke on ebaseaduslik.

?Enamikus maailma riikides on ravimite ainsaks hankekanaliks apteek. Kinnise distributsioonisüsteemiga (litsentseeritud tootja, hulgimüüja ja apteek) püütakse tagada legaalsete ravimite levikut. Piraatravimid on nii Euroopas kui ka kogu maailmas aina suurenev tootmisvaldkond,? ütles ta.

Eestis on Vendla hinnangul ravimite kotikaubandus enamasti nn pisisulide valdkond.

Ravimid tuuakse väikestes kogustes salaja üle piiri ning neid levitatakse ?mutikeste? kaudu töökohtadel, tänavatel, turgudel jne. ?Isegi kui tegemist oleks Eestis registreeritud ravimitega, oleks selliste ravimite ostmine ohtlik, kuna me ei tea, kas selles ravimis on seda asja, mis on pakendile kirjutatud. Me ei tea, kas see asi, mis pakendile on kirjutatud, on selles ravimis ikka alles,? märkis ta. Isegi kui ta algselt seal oli, ei saa selles kindel olla, sest säilitustingimustel on ravimi toime, ohutuse ja kvaliteedi säilimisel oluline roll.

Lisaks on Venemaal kasutusel, s.o ravimiregistris, selliseid ravimeid, mida arenenud Euroopas ei peeta enam ajakohasteks, need arvatakse olevad isegi kahjulikud või hoopis mõjuta. ?Kahjuks on turgudel liikvel ka hulgaliselt selliseid ravimeid, mis oma tugeva toime tõttu kuuluvad retseptiravimite hulka, nagu südameravimid, antibiootikumid, rahustid. Selliste ravimite ostmine on eriti ohtlik,? hoiatas Vendla.

Kui nõrgema toimega ravimite puhul võib mõju olla väiksem, siis tugevatoimeliste retseptiravimite väärtarvitamine võib lõppeda väga tõsiste tagajärgedega. Inimesed kipuvad turult ostetud antibiootikume väga kergekäeliselt kasutama. Organismi mürgitamine, väljaravimata või vale ravi tagajärjel tekkinud ravile allumatus on ainult üks antibiootikumide vale kasutamise tagajärg. ?Piraatravimite kasutamine on sama, mis enda tervise usaldamine suvalise turutohterdaja kätesse,? möönis Vendla.

Autor: Signe Kalberg