Tervis tuleb õigest hingamisest

Andrew Weil, üks Ameerika populaarsemaid meditsiinieksperte, nimetab hingamist ?meistervahendiks enesetervendamisel?. Hingamistehnikate õppimise ja praktiseerimise kohta ütleb asjatundja nii: ?Pole olemas ainsatki võimsamat ega ka lihtsamat igapäevast tegevust, mis edendaks teie head enesetunnet nii, nagu seda teeb hingamispraktika.? Ja ta lisab: ?Kui ma peaksin piirduma ühe nõuandega tervislikuma eluviisi kohta, oleks see lihtsalt soovitus õppida ja omandada seda, kuidas õigesti hingata.?

Hingamisega ligi 30 aastat tegelenud meister Dan Brule teab oma pikaaegse kogemuse järgi, et teadlikke hingamispraktikaid rakendades on võimalik end terveks ravida nii füüsilistest valudest, kroonilisest uimasuse seisundist, ärevustunnetest, depressioonist, varajastest traumadest kui ka erinevatest psühholoogilistest ja emotsionaalsetest probleemidest.

Kuulus Framinghami südameuuring leidis, et me kaotame elu igal aastakümnel 9% kuni 27% oma elu- ja hingamismahust. Framinghami teadlased Kannel ja Hubert teatavad: ?Tuleb välja, et selline kopsude funktsioneerimise mõõtmine on üldise tervise ja elujõu indikaatoriks ning sõna otseses tähenduses elujõu mõõduks.?

Rahvusvaheliselt tuntud hingamismeister Dan Brule kirjeldab, et hingamist võib pidada eneseväljenduseks nagu näoilmet, hääletooni või kehahoiakutki. See, kuidas inimene hingab, peegeldab ja väljendab tema sees toimuvat. Inimese hingamisharjumused ning viis, kuidas ta teatud olukorras hingab, kõneleb temast värvikalt. Igal psühholoogilisel seisundil on oma hingamismuster. Igal füsioloogilisel ja keemilisel seisundil on teatud hingamise kvaliteet. Dan Brule leiab, et muutused, mis toimuvad ühest emotsionaalsest või psühholoogilisest seisundist teise minekul, on täielikult ennustatavad, mõõdetavad ja jälgitavad.

Dr James Gordon, kes on Keha ja Vaimu Meditsiinikeskuse direktor ja Georgetowni meditsiinikooli kliinilise psühhiaatria professor, õpetab igale oma patsiendile hingamist, tehes seda alates kõrges vanuses vähihaigetest kuni tähelepanuvaeguse all kannatavate väikeste lasteni välja. Tema seisukoht raamatus ?Vähiravi: integreerides alternatiiv-, täiend- ja konventsionaalseid teraapiaid? on: ?Aeglane, sügav hingamine on arvatavasti parim stressivastane üksikravim, mis meil on.?

Traditsionaalse Hiina meditsiini peamiste põhimõtete järgi tsirkuleerib sissehingatud hapnik terve keha energiakanalites, mida tuntakse meridiaanide nime all. Kui energia tsirkuleerib täielikult ja vabalt, siis tunneme me end tasakaalus ja rahus olevana ning ka füüsiline ja emotsionaalne pool meist tunneb end täiesti terve ja aktiivsena.

?Ja siiski, kui olime päris väikesed, õpetati meile, et need asjad, mis pakuvad meile mõnu, et nendega me ei peaks tegelema. Me peaksime tegelema sellega, mida teised inimesed soovivad ja mida teised inimesed oluliseks peavad,? jagab Dan Brule oma kogemusi. ?Me tõmbame oma tähelepanu eemale segavatest emotsioonidest, piirates oma hingamist, hoides hinge kinni ja pingutades just neid lihaseid, mis on aktiivsed emotsioonide väljendamisel.?

Võib öelda, et enamik inimestest ei ole teadlikud sellest, et sel ajal, kui neil on negatiivsed mõtted, siis nad loovad endas ka sarnase emotsiooni. Võib-olla olete isegi märganud, et kui tunnete negatiivset emotsiooni, siis mõtted, mis automaatselt tulevad, sarnanevad selle emotsiooniga, mida parajasti kogete.

Enamik inimesi kardab jääda vaikseks ja peatuda. Neil on vaja oma tähelepanu pidevalt millegagi häirida, et vältida iseendaga silmitsi jäämist.

Aga küsige mõnikord endalt, miks te kardate asjade käiku aeglustada, aega maha võtta. Tormamine tähendab oma tunnete eest põgenemist, kuid tasub teada, et me võtame oma tunded igale poole kaasa.

Raamatu ?Ekstaas hingamisest? autor Colin Sisson ütleb: ?Tunded on mõtete struktuurid. Tunded on mõtete füsioloogiline avaldumine. Mis iganes ?oki te olete üle elanud, see on teid mõjutanud. Iga trauma, mille olete üle elanud, on jätnud oma jälje. Neil hetkedel oleme hinge kinni hoidnud ja mingil moel sekkunud hingamise loomulikku kulgu ja vaba voolamisse.?

Teadlikult, teatud viisil hingates on võimalik muuta aga oma keha keemiat, füsioloogilist seisundit ja emotsionaalset seisundit.

Te võite rakendada teadlikku hingamist selleks, et äratada endas loomingulist energiat või laiendada oma võimeid, rakendades seni avaldumata potentsiaali. Te võite hingata viisil, mis paneb teid tundma veelgi elavamana, rahulikumana ning enesekindlamana kui kunagi varem.

Ärgake hetkeks mis tahes tegevuse käigus ning tehke üks teadlik hingetõmme. Ükskõik, kas te olete parajasti tööl kontoriametniku või bussijuhina või näiteks vaidluses kellegagi. Oskus hetkeks peatuda ja teadlikult hingata loob lisaruumi ning potentsiaali edasiliikumiseks.