Vene kollektsionäär on tagasi

Läinud nädalal lõi maailma kahe suurima oksjonimaja Christie?s International ja Sotheby?s Holdings Vene kunsti müük uue rekordi. Ivan Aivazovski maal ?Püha Iisaku katedraal külmal päeval? (1870) ja Ilja Repini ?Perekonna portree? (1905) müüdi kõrgeima hinnaga, mida kunagi Venemaa 1917. a revolutsiooni eelsete maalide eest on saadud. Vastavalt 24 miljoni krooni ja 22 miljoni krooni eest, kirjutas agentuur Bloomberg.

Ostja jäi anonüümseks, nii ei saa sel konkreetsel puhul väita, et tegemist oli Venemaa kollektsionääriga, kuid just kohalikud 19. sajandi klassikud on Venemaa tänaste kunstikogujate esimesi eelistusi.

Kolme päevaga vahendasid Christie?s ja Sotheby läinud nädalal Vene kunsti 487 miljoni krooni eest. Turu asjatundjad kirjutavad rekordilised käibed just Venemaa uusrikaste arvele.

Üks markantsemaid neist on nafta- ja metallimagnaat Viktor Vekselberg, kes veebruaris maksis Fabergé juveelitöökoja üheksa väärismetallist lihavõttemuna eest Malcolm S. Forbesi perekonnale arvatavalt 100 miljonit dollarit (1,16 miljardit krooni). Kokku valmistas Pärnust 1842. aastal Peterburi siirdunud suguvõsa töökoda, mille klientideks olid mitmed Euroopa kuningakojad, vaid 50 taolist lihavõttemuna.

?See oli kõigest kord elus avanev võimalus tuua kodumaale tagasi üks hinnatuimaid aardeid,? kommenteeris Vekselberg toona. Ajakirja Fortune andmeil oli ta 2003. a 30 miljardi krooniga Venemaa rikkaimate inimeste esiviisikus.

Lisaks Vene miljardäridele, kes on Moskvast teinud suurima miljardäride kontsentratsiooniga pealinna maailmas, on Venemaal veel tuhandeid miljonäre, kes samuti on hakanud raha kunstiesemetesse parkima.

On neid, kes ostavad kunsti peamiselt oma suurte luksuselamute ehtimiseks. Ent ekspertide hinnangul on Vene kunstiostjad muutunud juba palju teadlikumaks ja valivamaks. Läinud nädala numbrid olid dollarites rekordilised, kuid ca 40% müüki pandud esemetest ostjat ei leidnud. ?See näitab, et Vene kunstiturg on küpsemaks saanud. Vene kollektsionäär pöörab juba rohkem tähelepanu kvaliteedile,? kommenteeris New Yorgis asuva galerii A La Vieille Russie galerist Mark Schaffer. Aastapäevad tagasi osteti üles peaaegu kõik, millel Venemaa rahvusliku pärandiga midagi pistmist oli.

Vene kunsti turgu tavatsetakse jagada kaheks ? dekoratiivesemed ja maalid. Esimeste alla käivad näiteks Fabergé juveelitöökojas valminud eksklusiivsed esemed, mille ostjateks olid pikka aega USA ja Euroopa kollektsionäärid. Tänaseks on pool sellest turust Vene ostjate käes. Täielikult domineerivad Vene ostjad Vene meistrite maalide turul. Oksjonimaja Christie?s esimene ainult Vene maalide oksjon tõi läinud nädalal sisse 203 miljonit krooni.

Enne revolutsiooni oli venelased ühed prominentsemad kunstikogujad maailmas, Katariina II näiteks ostis 18. saj lõpus kollektsioonide kaupa Euroopa meistrite töid. Moskva tööstur Sergei ?t?ukin oli aga 20. saj künnisel suur impressionistide ja postimpressionistide tööde koguja.