Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Enne kalli seadme ostmist uuri tausta internetist

Marko Eiche 10. detsember 2004, 00:00

Soov oli muretseda odav, aga enam-vähem kodukinokõlblik riistapuu. Alustasin sellest, et lugesin kõikvõimalikke riistvarateemalisi veebisaite ja ka ajakirju. Lõpuks otsustasin LCD-tehnoloogiat kasutava Hitachi seadme kasuks ? DLP-tehnoloogia projektorite üheks puuduseks on see, et ekraani allosas näeb aimatavat vikerkaare kujutist, pealegi on CRT-projektorid üsna kallid.

Mitmel projektoril on üheks tüüpveaks ekraanil näha olev võrk, minu projektoril näeb võrku ainult ekraanipilti väga lähedalt uurides.

Projektor sai soetatud umbes aasta tagasi. Filme ja telesaateid olen sellga vaadanud umbes 300?400 tunni jagu. Kuna tehase andmetel on selle projektori lambi hinnanguline tööiga 2000?2500 tundi, peaks samas tempos vaatamist jätkates lamp vastu pidama 5?6 aastat. Poes maksis seade aasta tagasi umbes 19 000 krooni, praegu võib sama mudeli osta paar tuhat krooni odavamalt.

Projektorit kodukinokeskuseks ostes tuleks kindlasti valida selline mudel, millel on võimalikult lai automaatne või manuaalne suumimise ruum. Zoomita seadme puhul võib kodukino ülesseadmisega kaasneda vajadus ruumis mööblit ümber tõsta, sest projektor tuleb asetada ekraanist kindlale kaugusele, muidu on pilt kas liiga suur või hoopiski liiga väike.

Minu seadmel on kahekordne zoom, tänu millele on seadet võimalik paigutada ekraanist erinevale kaugusele ? alates 70 sentimeetrist, lõpetades 7,8 meetriga. Ekraanil näidatava kujutise mõõtmed aga on vahemikus 30?300 tolli.

Ka pildi geomeetria reguleerimise võimalus on oluline omadus, mis peaks igal projektoril olema. Paigutades kodukinoseadme ruumis ekraaniga võrreldes nurga alla, muutub pilt veidi trapetsikujuliseks. Reguleerimisvõimaluseta projektoril saab pildi servad sirgeks ainult seadet mõni meeter vasakule-paremale või üles-alla liigutades. Minu Hitachil saab pildi geomeetriat elektroonika abil muuta nii, et pildi kvaliteet ei muutu.

Parima pildikvaliteedi annavad madalama hinnaklassi projektorid siis, kui ekraani diagonaal on umbes 2?2,5 m. Kogemused näitavad, et sel juhul on ideaalne vaatamiskaugus kahekordne ekraani laius ehk 4?5 meetrit. Kaugus on piisav ka projektori kasutamiseks väiksemas tubades.

Rusikareeglit siin muidugi ei ole, sest muidu oleks ka kinosaalis ainult paar rida istmeid keset saali. Iga kodukino omanik leiab kindlasti endale optimaalse vaatamiskauguse.

Ideaalvariandis tuleks koos videoprojektoriga osta ja kasutada ka spetsiaalset kahe-kolme meetri suuruse diagonaaliga ekraani. Parematel ekraanidel on ümber valge ala ka must raam. Esiteks aitab see raam pildist trapetsi kuju välja reguleerida. Teiseks välistab raam visuaalsed probleemid, kui pilt on natuke suurem kui ekraani valge ala. Meil saadaolevate 2meetrise diagonaaliga ekraanide hinnad algavad umbes 2000 kroonist.

On veel üks võimalus. Lihtsam ja odavam on vaadata pilti matiks värvitud seinalt. Ainult et selline vaatamisviis ei anna alati loodetud pildikvaliteeti.

Sisenditest peaksid ühel heal projektoril lisaks SVHS- ja komponentliidestele olema ka progressive scan ja arvutiga ühendamise võimalus

(D-sub pistik). Täna projektorit ostes võiks olla ka ettenägelik ja vaadata, et seade toetaks tulevikus näidatavat digitaalset HDTV-standardit.

Kõikide muude omaduste kõrval on oluline seadme vaikus. Projektori paigutamisel ruumi on soovitatav, et see asuks vaatajatest tagapool, mitte vaatajate ja pildi vahel. Põhjuseid on siin mitu, üheks kindlasti see, et inimene kuuleb eestpoolt tulevat projektori ventilaatori vaikset heli veidi paremini kui selja taga toimuvat.

Videoprojektori üheks suurimaks puuduseks võrreldes tavateleriga on see, et pildi vaatamiseks peaks kasutatav ruum olema suhteliselt hämar, kuigi mitte pime.

Valgetel suveõhtutel võis näiteks jalgpalli EMi jälgida, ilma et valgus oleks seganud. Piisas, et kardinad olid ette tõmmatud. Aga pimedas ruumis on pilt muidugi kõige parem.

Videoprojektori heliomadused pole ostuotsuse tegemisel tähtsad, sest heli tuleb üldjuhul eraldi stereokeskusest või spetsiaalsest kodukino helisüsteemist.

Filmide ja telesaadete vaatamiseks on videoprojektor päris mugav, aga telerit projektor siiski veel ei asenda ? enamikku saateid vaatan siiski tavalisest 32tollisest pildikastist. Kuigi, miks mitte kasutada projektorit ka teleri asendajana, võttes signaali ka videomakist või arvutikaardist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:28
Otsi:

Ava täpsem otsing