Grupp lasnamäelasi sillutab teed killustikukriisile

Paekivitoodete Tehas on Eesti suuremaid killustikutootjaid ja Lasnamäe karjääri paekivi peetakse kvaliteedi poolest Tallinna ja Harjumaa parimaks. Seepärast eelistavad seda kasutada betooni- ja asfalditootjad, kellest paljud tegutsevad ka samas lähedal.

Neid teeb murelikuks järgneva aasta suurenevad ehitusmahud, mis nõuavad rohkem killustikku nii ehitusmaterjalide tootmisse kui ka teedeehitusse. Olukorras, kus Paekivitoodete Tehase laienemise plaanid on nurjumas, kardavad tootjad, et tekib suur killustikunappus, mis tõstab hindu või halvemal juhul jääb osa lihtsalt killustikust ilma.

Puhta elukeskkonna eest võitlevate lasnamäelaste survel keelati tänavu mais Paekivitoodete Tehasel öine töötamine, seda seniks, kuni pole otsustatud, kas rikutakse müranorme. Tehase hinnangul põhjustab otsus järgnevaks aastaks kuni 100 000tonnise killustikupuudujäägi, mis on 10% Harjumaa aastasest vajadusest. Alternatiivina on olemas karjäärid Harkus, Väos ja Maardus, kuid kvaliteetsema killustiku tarvis tuleks sõita Kundasse.

?Kundast killustiku vedamine kergitaks hinda kaks korda, graniitkillustiku sissevedu Soomest aga kolm korda,? ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane.

HC Betooni tegevjuhi Indrek Rahu sõnul puudutab peakivitehase käekäik neid otseselt, sest lähtematerjalina kasutatakse just sealset paekivikillustikku. Lepingut uueks aastaks veel sõlmitud pole.

?Suvisel kõrgperioodil, kui ehitusmaterjali tootmisega paralleelselt käib asfaldi tootmine, tekib suure tõenäosusega puudujääk. Kas ilma jääb asfaldi- või betoonitööstus, on kivimüüja rida, aga nii või teisiti tuleb hinnatõus,? ütles Rahu.

Tõsiseks hindab olukorda Koger Teedeehituse asfalditehaste direktor Anti Kempi. ?Meil on asfalditehas seal karjääris ja kasutame nende killustikku. Kui tõesti tekib killustikudefitsiit, siis ka asfaldi oma,? sõnas ta.

Ka AS Lasbet ostab kogu vajamineva killustiku Paekivitoodete Tehaselt. Ettevõtte tehnikadirektori Andrus Koolme sõnul teeb neid senine asjade käik murelikuks.

Paekivitoodete Tehase juhi Vladimir Libman sõnul on defitsiit paratamatu. Kuna talvel töötatakse suurema osa ajast lattu, siis olukorras, kus kolmes vahetuses töötada ei saa, pole võimalik ladu killustikuga täita.

Külmade ja lume korral on Libmani sõnul mõttetu masinaid mõneks tunniks tööle panna, enamik aega kuluks nende puhastamiseks ja käivitamiseks. ?Juba sel aastal oli meil septembris ja oktoobris raskusi tellimuste täitmisega, sest suvel me öösel ei töötanud, aga meil olid vähemalt laovarud. Tuleval aastal tuleb defitsiit varem, juulis,? ennustas Libman.

Nii nagu protestivad lasnamäelased on saatnud sadu kirju ja kulutanud ametnike uksi, on seda teinud ka Libman. Kui saadi kaevandamisluba, sisaldas see ettekirjutusi keskkonnanõuete kohta, mis puudutasid müra ja tolmu. ?Täitsime kõik tingimused juba mullu septembris. Meil on veekahur, mis ei lase tolmul lenduda ja teid kastame kuival ajal mitu korda päevas. Mis mürasse puudutab, siis seda põhjustanud liin viidi minema. Mõõtmised näitasid, et müra on alla lubatud normi,? meenutas Libman.

Ta toonitab, et seaduse järgi on neil õigus öisteks töödeks, kuid kuna juba üks trahv saadi, siis rohkem riskima ei hakata. Trahv on kohtus vaidlustatud. Ühtegi konkreetset etteheidet Libman kuulnud pole, pigem lubadusi, et kohe tuleb lubav paber. Aeg-ajalt on ametnikud ka maininud, et tuleks teha uued mõõtmised, sest tehase tellitud müramõõtmisfirma tulemused on kaheldavad.

Ehitusmaterjalide tootjate liit pakkus kevadel, et maksab ise uute mõõtmiste eest, kuid tänini pole nad ministeeriumilt selget vastust saanud. Ettevõtjad viitavad, et müra põhjuseks pole mitte tehas, vaid Ülemiste raudteedepoo ja Peterburi maantee.

Anonüümseks jääda soovinud ehitusmaterjalide tootmisega tegeleva firma juht ütles, et venitamise põhjuseks võib olla soov avada uus karjäär Peterburi maantee kõrval Saha-Lool. Uue karjääri avamine on takerdunud kohalike elanike vastuseisu tõttu. Killustikukriisi tekkimine võib sundida valitsust lubama avada uut karjääri kohalike elanike vastuseisust hoolimata.

Lasnamäe elanike esindajad soovivad samuti karjääri sulgemist. Libman ei süüdista elanikke, vaid paneb vastutuse venitamise eest ametnikele.

?Kui on seadused, siis tuleb neid täita, aga praegu on venitaud meelega. Oleks meile kohe öeldud, et te ei saagi luba, ükskõik mida teete, oleks asi olnud selge,? lisas Libman.

?Ma ei protesti enda pärast, näen neid karjäärist tulevaid tolmupilvi ja lapsi õues, kes hingavad seda sisse. Müra ja tolmu sees ei saa jääda terveks,? põhjendas üks peamisi karjäärivastaseid Ljudmilla ?kaperina.

Tema Lasnamäe viienda korruse korteris avaneb vaade Paekivitoodete Tehase karjäärile, masinate müra siiski tuppa ei kosta. Korteriperenaise sõnul on see petlik. ?Kui karjäär veel öösel töötas, siis tõusin tihti üles ja panin televiisori mängima, et summutada väljast tulevat müra. Ühtlast, madalat ja monotoonset. Päeval kaob see muu müra sisse ära ja pole kuulda,? selgitab ta.

Paar aastat tagasi diagnoositi Ljudmillal krooniline bronhiit, mille üheks põhjuseks peab ta saastatud õhku, mille vastu on võidelnud viimased viis aastat. Elutoas nurgas on Ljudmillal õhupuhastamiseks ostetud aparaat, mille filtreid ta aegajalt vahetab. Tõestamaks tolmu rohkust, võtab ta lahti tolmuimeja ja kinnitab, et enamik sisust on peakivitolm.

Alates 1999. aastast on ta pildistanud ja videokaameraga filminud karjäärist linna poole tulevaid tolmupilvi ning on saatnud kaebekirju nii tolmu kui ka müra kohta. Paar aastat tagasi kogus Ljudmilla ukse tagant ukse taha käies tuhat allkirja protestiks karjääri vastu.

?Mul pole midagi Paekivitoodete Tehase vastu, aga ma tahan, et inimesed saaksid hingata puhast õhku ega peaks müra pärast tervist kaotama,? põhjendab ta. Näiteks toob ta oma lapselapse, kes põdes tolmust saadud silmapõletikku. ?Silmaarst puhastas silmi ja imestas, et kuidas nii palju paetolmu lapse silma sattus. Lõpuks vahetas lapselaps koos perega elukohta. Aga siin samas on lasteaed ja need väiksed lapsed mängivad samuti õues,? räägib Ljudmilla.

Oma tegevuse kohta on tal paksud mapid kirjavahetusega ja täpselt dateeritud fotod tolmupilvedest. Lisaks väljalõiked ajalehtedest. Kirjavahetus on aukartusäratav, kuid naise sõnul pole tulu andnud. ?Jah, siin on tehtud mõõtmisi, aga ma ei usu neid. Kui kirjas on, et kõik on korras, aga ma näen tolmupilve ja kuulen müra, siis see pole normaalne. Kui on normid liiga madalad, tuleb neid muuta,? põhjendab ta.

Ta teab, et tema ja veel paari mõttekaaslase aktiivsus on pinnuks silmas nii tehasele kui ka keskkonnaametnikele. ?Mind pole seni veel ähvardatud ega püütud ära osta. Võib-olla on see kõik veel ees, sest kus on tegemist äri ja rahaga, sealt võib kõike oodata. Aga mul on ükskõik, ikkagi ma ei loobu,? räägib Ljudmilla.

?Ma tean, et minust tahetakse jätta muljet kui veidrikust, kel pole midagi teha,? on ta skeptiline. Hoolimata sellest, et Peakivitoodete Tehasel pole luba öösel kaevandada, ei pea ta seda suureks võiduks. ?Päeval tuleb ikka tolm ja müra. Pealegi, kus on äri, seal jäävad inimesed kaotajaks. Paljud toetavad mind, aga nad ei usu, et midagi saab muuta.?

Et mitte teha ebapopulaarset otsust elanikkonna ja ettevõtjate vahel, lükkas keskkonnaministeerium pärast pooleaastast venitamist otsustamise kohaliku omavalitsuse ? Tallinna ? kaela, viimane keeldub öise kaevandamise lubamisest.

Tallinna abilinnapea Kaupo Reede sõnul on elanike heaolu esikohal ja linn öist luba ei anna. Keeld ei tohiks Reede hinnangul mõjutada järgmise aasta teedeehitusplaane. ?See pole ainus koht, kus killustikku võtta, ma ei usu, et teedeehituses seeläbi mingeid probleeme tekib,? sõnas ta.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsep tunnistas, et linna vastus oli ootuspärane, kuid ei pruugi veel lõplikult öist kaevandamist keelata. ?Me saadame, juhul, kui Paekivitoodete Tehas on nõus, otsustamise edasi valitusele. See on majanduse kohapealt niivõrd tähtis küsimus, et valitus peab siin oma seisukoha ütlema,? sõnas Raudsep.

Miks keskkonnaministeerium juba suvel asjale sellist käiku ei andnud, selles süüdistab Raudsep kaebekirju saatnud elanikke. ?Pidasime dialoogi ja kontrollisime kõiki kaebuseid. Tagantjärele võib muidugi tark olla, aga me ei mängi ühte väravasse. Teame, et on tohutu killustikupuudus, kuid peame arvestama ka elanikega,? rääkis Raudsep.

Mis puudutab etteheiteid tehasele tolmu ja müra kohta, siis Raudsepa sõnul on tolmuprobleem lahendatud, sest riigi toel on karjääris niisutuskahur. Õhus on vaid müraprobleem, mida pole piisavalt kontrollitud.