Koju sobib vaikne videoprojektor

Varem koduseks kasutuseks sobivat mudelit tootjad eriti ei pakkunud. Laias laastus jagunesid videoprojektorid kaasaskantavateks ja statsionaarseteks seadmeteks. Hinnajärk oli toodetel toona 30 000 kuni 80 000 krooni, nüüd aga saab koju sobiva projektori juba alates 15 000 kroonist. Mugav on videoprojektoriga nautida filmi suurelt ekraanilt, näidata kõigile külalistele korraga pildialbumeid, ilma et tuleks mitu korda pilte kommenteerida, või lihtsalt mängida arvutimänge.

Videoprojektori ostmisel tuleks teada seadme olulisemaid parameetreid.

Esiteks valgustugevus ehk eredus ? mõõtühik ANSI luumenid (Alm).

Pimedas ruumis projitseeritakse seinale valge kujutis, mis on jagatud üheksaks võrdseks osaks. Eredust mõõdetakse iga osa keskel ning saadud väärtuste alusel arvutatakse projektori keskmine eredus, mis lõpetuseks korrutatakse kujutise suurusega.

Millist valgustugevust nõuab erinevas kohas pildi vaatamine? Elutoas on piisav 600 kuni 1000 Alm, valge klassiruum vajab vähemalt 1000 kuni 1600 Alm ning suur saal alates 2000 Alm.

Teine oluline näitaja on kontrastsus ? suhtearv, näiteks 800 : 1. See näitab, mitu korda erineb ekraanile projitseeritud valge mustast. Kontrastsus ja valgustugevus on omavahel seotud ? mida suurem on valgustugevus, seda väiksem on kontrastsus ja vastupidi.

Kolmandaks tuleks enne ostmist uurida seadme objektiivi. Lainurkobjektiiv võimaldab ka väikeselt distantsilt näidata suurt pilti. Lainurkobjektiivi tähis on W ? näiteks WVGA.

Neljas tähtis parameeter on resolutsioon ? ridade ja veergude suhe, mida seade toetab projitseerimisel. Enamlevinud on SVGA (800 × 600 punkti) ja XGA (1024 × 768 punkti) ehk analoogsed arvuti videokaardi või monitori ekraani enamlevinud resolutsioonidega.

Viiendaks näitajaks on vertikaalkorrektsioon ehk nn keystone. See on videoprojektori võime parandada trapetskujutist, sest pilt projitseeritakse ekraanile alt üles või ülevalt alla. Muutmise võimalus on tavaliselt 10 kuni 15 kraadi.

Kuues näitaja on kompressioon ehk kujutise pakkimine. Nimelt võib arvutist väljuv signaal olla suurema resolutsiooniga, kui videoprojekt võimaldab näidata. Näiteks arvuti videokaart väljastab pildi resolutsiooniga 1280 × 1024, aga projektor võimaldab ainult resolutsiooni 800 × 600. Kompressiooni puhul on kasutusel kaks erinevat tehnoloogiat.

Esiteks on ridade kustutamise tehnoloogia, mille tulemusel läheb kaotsi osa ridasid. Pilt on hea, aga ilmneb infokadu, mis on tuntav näiteks Exceli tabeli puhul.

Teine variant on muuta kujutise suurust ? info on küll alles, kuid pilt on veidi moonutatud, kuna see on osaliselt kokku pressitud.

Viimase näitajana tuleks uurida ja võimalusel ka poes järele proovida, kui suurt müra projektor teeb, et hiljem ei selguks, et peen riistapuu häälitseb nagu diiselgeneraator. Näiteks müratase 30 dB on piisavalt vaikne, et projektor koju osta. Uuematel mudelitel on nn sosina re?iim (whisper mode), mille korral ventilaatori müra peaaegu ei kuule.

Videoprojektor ei kannata lööke ega kukkumisi, sest tema kõige õrnem osa on lamp. Üldjuhul on lambi garanteeritud tööaeg vahemikus 1500 kuni 2000 tundi. Uue lambi hind on suurusjärgus 3500 kuni 7000 krooni. Seadmetel on küljes ajaarvesti, mis muudab tundide täissaamisel lambi kasutuskõlbmatuks, et vältida selle võimalikku purunemist töö käigus.

Kindlasti oleneb videoprojektori mudel ka kasutamisvaldkonnast. Näiteks suurde koolitusruumi mõeldud seadmetel on esmatähtis pilt ja valgustugevus, kaal ega müratase pole olulised. Kaasaskantava seadme puhul on lisaks heale pildile oluline väike kaal. Kodusel videoprojektoril muutub aga esmatähtsaks hoopis müratase ja kontrastsus. Samuti on koduse seadme puhul oluline värelusvaba pilt ning lihtne ühendamisviis.

Pärast projektori kasutamist ei tohi seadet kohe vooluvõrgust välja lülitada. Projektor tuleb lülitada ootere?iimile ? ventilaator töötab veidi aega, kuni lamp jahtub, ning seade lülitab end siis automaatselt välja.

Autor: Heigo Ensling