Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taimse kauba veol Venemaale annavad Eestile soodsad otsused ennast oodata
Venemaa boikoti murdmiseks ülevaate saamiseks korraldatud pressikonverentsil, kuhu kaubandus-tööstuskoda ja veokorraldajaid ühendav Ekspedeerijate Assotsiatsioon olid kutsunud ka põllumajandusministeeriumi, välisministeeriumi, taimetoodangu inspektsiooni ning maksu- ja tolliameti esindajad, koorus välja pea ainsa võimalusena, et ettevõtete olukord läheb hoopis hullemaks.
?Eesti on müünud end välismaalastele kui spetsialisti, kes tunneb Vene turgu,? ütles kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Siim Raie. See tähendab ühtlasi, et pikka aega kestev boikott vähendab märgatavalt Eesti SKPd, tööhõivet ja maksulaekumist. Täpsemini moodustab taimse kauba transiit üle poole sellest, mis kütuse ja puisteainete kõrval Eesti-Vene piiri ületab. Juba ajalooliselt veetakse läbi Eesti 100 000 tonni kakaoube aastas, suur osa Venemaal ostetavast kohvist ning maitseainetest.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsleri kt Ruve ?ank tunnistas: ?Tean, et Venemaa poolt on arutatud ajutist lahendust, kuid Euroopa Liidu poolt on seda mitu korda edasi lükatud.? ?ank ütles, et Venemaa on juba ammu soovinud, et Euroopa Liit ühtsed taimesertifikaadid kehtestaks ning kontrollisüsteemi tõhustaks. EL on senini keeldunud, kuna pooldab ettevõtete enesekontrolli. Venemaa seevastu tähtsustab kontrollifunktsioonis riiki.
Näiteks Eestilt nõuab Venemaa boikoti lõpetamiseks, et kontrollitaks kõiki piiri ületavaid kaubapartiisid, mis pole põllumajandusministeeriumi hinnangul füüsiliselt võimalik, kui kauba lähetaja mõnes teises Euroopa Liidu vanas liikmesriigis kontrolli lõdvalt suhtub.
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg ütles, et taimetoodangu inspektsioon ja toll on ühendanud infosüsteemi nii, et kui Eesti taimeinspektor kaubale või ettevõttele mingid piirangud seab, muutuvad samad andmed otsekohe ka tollisüsteemis nähtavaks. Venemaale pole sellest senini piisanud.
?Miks satuvad Hollandi lilled ja muu kahjuritega ning võltsitud sertifikaatidega kaubad liikuma üle Eesti riigipiiri?? küsis Eesti Mereagentuuri arendusjuht Teet Tammiste ja avaldas kahtlust, kas tollis üldse toimub kontrolli. ?Kontroll piiril on nõrk,? lausus Tammiste, ?ja Eesti tasandil pole ükski minister suutnud asjaga tegeleda.?
KS Stivideerimise ASi juhi Toivo Prommi sõnul on ettevõtjad tellinud õigusliku hinnangu ning valmistuvad kahjutasu nõudma. ?Meil pole teada, mida on riik ja Europa Komisjon teinud meie põhiõiguste tagamiseks, milleks on ettevõtlusvabadus,? ütles ta. ?Kui selgub, et Venemaa nõuded on õigustatud, kavatseme kahjud sisse nõuda riigivastutuse seaduse alusel.?