Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mööblimaja aktsiapakk vahetas salaja omanikku

    Väärtpaberite keskdepositooriumi andmeil vahetas eelmisel esmaspäeval omanikku Eesti ühe suurema mööblimüüja ASi Mööblimaja 55 000 aktsiast 28 050 aktsiat. Täpselt nii palju aktsiaid omas mööblimajas Nigulite kontrolli all olev M-Investeerimisrühma AS.
    M-Investeerimisrühma vähemusaktsionäri, vannitootja ASi Balteco nõukogu liikme Enn-Arno Sillari sõnul võimutseb Nigulite perekond Tallinna Mööblimajas läbi erinevate firmade. ?Tänavu aprillis viskasid nad näiteks M-Investeerimisrühma nõukogust välja minu kui ebasobiva isiku ning tõid sisse veel ühe oma pere liikme,? seletas Sillari.
    M-Investeerimisrühma endise osaniku ASi Virumaa Metsatööstus juhataja Rein Strauch ütles, et Nigulid on talle varem vihjanud plaanist osta mööblimaja aktsiad ära. ?Et mind ja Baltecot välja tõrjuda,? lisas Strauch. Tema sõnul müüs Virumaa Metsatööstus paar-kolm kuud tagasi oma osaluse M-Investeerimisrühmas Baltecole. Eraisikuna on Strauch osanik M-Investeerimisrühma tuumikfirmas Kodumööbli ASis, milles aktsiate kontrollpakki omavad samuti Olev ja Jaak Nigul.
    M-Investeerimisrühma nõukogu liige, ASi Tarmeko tegevjuht Jaak Nigul kinnitas, et Tallinna Mööblimaja aktsiate kontrollpakk on müüdud. ?Kuna M-Investeerimisrühm pole börsiettevõte, ei ole meil kohustust kommenteerida, kellele ja mis hinnaga aktsiad müüdi,? lausus Jaak Nigul.
    Napisõnaliseks jäi ka Jaak Niguli vend, M-Investeerimisrühma juhatuse ainuliige Ago Nigul. ?Tehingu üksikasjade kommenteerimine on üldkoosoleku pädevuses,? põhjendas Ago Nigul kommenteerimisest keeldumist. ?Mööblimaja teiste aktsionäride jaoks ei muutu selle tehinguga küll midagi.?
    Jaagu ja Ago isa, Tarmeko põhiomanik ja Mööblimaja nõukogu esimees Olev Nigul ütles, et ta ei tea aktsiate müümisest suurt midagi. ?Olen vana mees ja istun nõukogus vaid kui esindusisik,? lisas Olev Nigul.
    Enn-Arno Sillari sõnul toimus kuu aega tagasi M-Investeerimisrühma aktsionäride üldkoosolek, kus juhatuse poolt oli ettepanek võõrandada mööblimaja aktsiad ligi 18 miljoni krooni eest, samas kui Balteco tegi pakkumise osta ise aktsiad 28 miljoni krooni eest. Kuna peale jäi Nigulite soov, andis Balteco asja kohtusse. Kohus tegi hagi tagamise määruse, millega keelas võõrandada aktsiaid alla 28 miljoni krooni. Novembri lõpus tegi Balteco uue pakkumise, tõstes hinda viie miljoni krooni võrra ehk 33 miljoni kroonini. Ettepaneku kaaskirjas juhtis Balteco tähelepanu sellele, et kuna M-Investeerimisrühma ja Mööblimaja juhtorganite liikmed langevad kokku, võidakse Mööblimaja aktsiate väärtust teadlikult alla hinnata.
    Balteco esindaja, advokaadi Villu Otsmanni sõnul on neil vaja kõigepealt selgust saada, millise hinna eest ja kellele Mööblimaja aktsiad võõrandati. ?Sellest sõltub veebruarikuusse planeeritud kohtuvaidluse sisu,? ütles Otsmann. ?Samas oleme seisukohal, et tehing alla Balteco poolt viimati pakutud 33 miljoni krooni on kahjulik tehing.?
    Jaak Nigul lükkas oponentide kahtlused aktsiate odava müümise kohta ümber. ?Müüsime mööblimaja aktsiad kallima hinnaga, kui meile kirjutas ette kohtumäärus,? lausus ta.
    Ükski küsitletud Tallinna Mööblimaja suurematest konkurentidest ei olnud mööblimaja aktsiapaki müümisest midagi kuulnud. ?Ega meid omanikevahetus eriti huvitagi, meid huvitavad tunduvalt rohkem konkurentide müügitulemused,? ütles sisustuskaubamaja Aatrium müügijuht Lemme Heinleht.
    M-Investeerimisrühma AS erastas 1995. aastal 51 protsenti Tallinna Mööblimajast. Tookord olid M-Investeerimisrühma osanikeks võrdselt kuus mööblifirmat, AS Balteco ja Forekspank. Tallinna Mööblimaja 25 töötaja moodustatud Kodumööbli ASile kuulus 20 protsenti. Praegu on Kodumööbli suurimaks aktsionäriks Olev Nigul.
    Tasapisi aktsiaid kokku ostes on Tartu mööblifirma ASi Tarmeko kauaaegsest juhist Olev Nigulist saanud firma suuromanik.
    Tarmeko kuuele juhtivtöötajale kuulunud AS FMC erastas 1994. aasta lõpus 66,6 protsenti RASi Tarmeko aktsiatest. Tehingu hind oli 65 miljonit krooni.
    FMC õigusjärglane AS CMF Kommerts omandas ülejäänud 33,4 protsenti Tarmeko aktsiatest 2000. aasta suvel avaliku müügi kaudu. Tasakaaluhinna kohaselt kujunes müüki pandud Tarmeko aktsiate koguväärtuseks 28,65 miljonit EVPd ehk tollase turuhinna juures 15,2 miljonit krooni.
    Ajakirjandus juhtis enne avaliku müügi lõppu tähelepanu sellele, et ilmselt ajasid Tarmeko tippjuhid eduka mööbliettevõtte teadlikult kahjumisse, et vähendada riigile kuuluvate aktsiate väärtust. Samal ajal kui Tarmeko majandusnäitajad 90ndate aastate teisel poolel muutusid järjest kehvemateks, suurenes Tarmeko tippjuhtidele kuuluva CMF Kommertsi kasum pöördvõrdelises seoses.
    Pärast Tarmeko lõplikku erastamist hakkas firma kauaaegne peadirektor Olev Nigul tasapisi oma kolleegide osalust Tarmeko omanikfirmas CMF Kommertsis välja ostma. Kahe aasta pärast sai Olev Nigulist CMF Kommertsi kontrollpaki omanik.
    Olev Nigul on metsa- ja mööblitööstuses juhtivatel ametikohtadel töötanud üle 40 aasta. Tarmeko nõukogu esimehel Olev Nigulil on kaks poega. Vanem poeg Jaak Nigul on töötanud Tarmekos alates 1995. aastast ? algul Tallinna esinduse juhatajana, seejärel viis aastat Tarmeko kommertsdirektorina ning alates 2002. aasta oktoobrist on ta Tarmeko tegevjuht. Noorem poeg Ago Nigul juhib Tarmeko tütarettevõtet ASi Tarmeko Kommerts.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.