Päevakaupleja liigub koos rahavooluga

Õigupoolest on matemaatikas kaks kõrgharidust saanud Wassermani kauplemisstaa? väga lühike. Algust sai tehtud alles 1998. aastal ehk ajal, mil paljudel eestlastel juba teatav aktsiakogemus seljataga.

Wasserman alustas tööd toona alles tuure üles koguvas maaklerfirmas WorldCo ning juba esimesest päevast peale kohe reaalse rahaga. Esimese kuuni, mil ta raha teenis, läks aega kuus kuud. Pärast seda pole tal olnud enam ühtegi kuud, mil ta oleks raha kaotanud. Ehkki iga kuu teenistus pole alati olnud eelmisest suurem, on Wassermani sõnul kasv siiski eksponentsiaalne. 1999. aastal lõi WorldCo kümme üksust, millest ühe etteotsa pandi Wasserman.

Ühest kauplemisstrateegiat WorldCol ei ole. Wassermani sõnul võib 50 eduka kaupleja koondamisel saada kolmkümmend erinevat kauplemisstrateegiat. Samas võttis ta aga ise kauplemiskogemusi omandades ühelt kolleegilt üle strateegia, mida ta kasutab tänaseni ning mida rakendavad ka tema üksuse päevakauplejad. Strateegiat kutsutakse tape reading?uks. See põhineb aktsia hinna liikumise ja käibe jälgimisel ning selle põhjal lühiajaliste investeerimisotsuste tegemisel. Wassermani sõnul jälgivad nad eelkõige aktsiate ostjaid ja müüjaid. ?Sa pead usaldama oma vaistu. Vaadates tehiguid, pead sa olema suuteline tegema läbimõeldud otsuseid. Sa pead leidma, millise aktsia juures on ostjad ja millise juures müüjad.?

Wassermani strateegia peamiseks eesmärgiks on osta siis, kui turul on agressiivsed ostjad ja mängida aktsia langusele, kui turul on tugevad müüjad. Aktsiat tuleb hoida vaid niikaua, kui ostja on platsis ? olgu selleks siis sekund või kuus ja pool tundi (kauplemispäeva pikkus USAs).

Aktsiate ostukogus sõltub sellest kui aktiivselt väärtpaberiga kaubeldakse, kuid ei ületa tavaliselt 5000?7000 aktsiat.

Põhiline kriteerium, mis väärtpaberil peab olema, on volatiilsus (liikuvus). ?Ei maksa kulutada energiat aktsiate peale, mis ajalooliselt on näidanud keskmiselt 0,40 dollarist liikumist päevas,? ütleb Wasserman, kes otsib väärtpaberid, mis võiks liikuda päevas ikka pooleteist dollari ringis.

Liikuvate aktsiate avastamiseks pole loodud mingit programmi, vaid kõik on kõva töö tulemus. ?Tuleb läbi lugeda kõik uudiste pealkirjad ja juhtlõigud. Tuleb jälgida kõiki aktsiaid, mis langevad teatud raamidesse. Juhul kui sul on paarsada aktsiat, mis võivad liikuda paari dollari jagu päevas pead sa iga päev jälgima kõigi nende aktsiagraafikuid,? tunnistab päevakaupleja.

Wasserman peab enda kõige kehvemaks päevaks 4500 dollari kaotust (koos kuludega), suurimad päevavõidud on jäänud 30 000?40 000 dollari (350 000?470 000 krooni) vahele. Samas toob ta esile enda kolleege, kes teenivad iga päev üle 3000 dollari. Parematel kauplejatel on aastas vaid neli-viis kaotusega lõppevat päeva. ?Samas kas mul on selliseid kauplejad, kes teenivad päevaga 50 000 dollarit? Ei, ei ole. Me teeme tehinguid kaalutletult,? sõnab Wasserman, kes ei püüa ajada taga aktsiate kõrgemaid ja madalamaid tasemeid. See tapab.

Daytrader?ite päev algab Wassermani kontoris tavaliselt kaks tundi enne börsipäeva algust, mil loetakse läbi kõik agentuuri Dow Jones uudiste juhtlõigud. Jälgida tuleb kõiki uudiseid, et leida neist vihjeid, mis võiks ühe või teise väärtpaberi antud kauplemispäeval liikuma panna. ?Pärast börsipäeva lõpu käin ma aga kõik tehingud läbi. Vaatan, millal ma ostsin ja millal müüsin aktsiaid ning kas ma tegin seda õigel põhjusel. Analüüsi puhul on kõige tähtsam see, et seda saab teha emotsioonivabalt,? märgib Wasserman. Lisaks vaatab ta läbi aktsiaid, mis on päeva jooksul kõvasti liikunud, aga mida ta millegipärast ei jälginud. Nende hulgast võib leida väärtpaberid, mida oma jälgimisnimekirja panna. Näiteks toob ta firma Coach Leatheri, mis teeb luksusautodele nahksisustust ning mis reageerib automüüginäitajate peale kordades tugevamini kui autodetootjate aktsiad ise.

Võib julgelt arvata, et investeerimise populaarsuse ja jõukuse kasvuga hakkab ühe enam eestlasi tegelema päevasisese aktsiakauplemisega (daytrading). Enamuse jaoks võib see saada aga sama heaks ?sissetulekuallikaks? nagu kasiino, kuna siin löövad läbi vaid vähesed.

National American Securities Administrators Association möödunud kümnendi lõpul tehtud uuringu kohaselt kaotab 70% daytrader?itest pea kogu oma raha ning vaid iga kaheksas suudab kasumit teenida. Eelistatumas seisus on professionaalsete maaklerfirmade kauplejad, kel informatsiooni kättesaadavus on parem kodus arvuti taga tegutsevatest üksiküritajatest. See aga ei tähenda, et kõva töö tulemusena poleks ka Eestis võimalik end vaid kauplemisega ära elatada. Kindlasti on see reaalne, ehkki meie kahjuks räägivad paljud tegurid. Suureks miinuseks on, et lähiturgudel (Tallinna börsist rääkimata), kus me kõige konkurentsivõimelisemad oleksime, ei leidu küllaldaselt daytrader?itele sobivaid kiiresti liikuvaid väärtpaberid. Seetõttu peame tegutsema võõrkeelses keskkonnas. Lisaks tuleb arvestada, et väikseid võite jahtides peavad alginvesteeringu summad olema päris suured, et tehingutasud võite olematuks ei teeks.