Tallinn investeerib valimisaastal teedesse 400 miljonit krooni

?Nagu numbritest näha, on järgmise aasta eelarves kõige tähtsam osa need investeeringud, mis tulevad teedesse,? ütles Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo eile volikogu saalis, kuhu oli lisaks ajakirjanikele uudiste järgi kogunenud hulk tee-ehitajaid. 2005 investeerib Tallinn teedemajandusse kokku 395 miljonit krooni ? sellest on teede kapitaalremondiks ja ehituseks ette nähtud 298 miljonit krooni ning ülejäänu jagatakse linnaosade vahel teekatete ja kvartalisiseste teede paranduseks ning parkimisplatside rajamiseks.

Võrreldes tänavuse aastaga on 2005.-l ehk kohalike omavalitsuste valimisaastal tee-ehitusse minev summa kaks korda suurem. Teedeehituse tsüklilisusele ja seosele valimistega viitas ka Aaviksoo, lisades, et investeeringute puhul pole arvestatud erakondlikku jaotust linnaosade järgi: ?Remonditakse neid teid, kus liiklustihedus on kõige suurem.?

Abilinnapea lausus, et järgmisel aastal loodab linn kõik tööd ja tegemised nii käima saada, et teid ei ehitataks vahetult enne lume tulekut. See tähendab, et hankekonkursid peavad toimuma juba kevadel. Ühtlasi peab linn saama kiire lahenduse läbirääkimistel Tartu maantee laiendamisele ettejäävate kinnistute omanikega. Tänava uuendamine nõuaks vähemalt kuue maja lammutamist.

Tartu maantee on Aaviksoo sõnul ka pealinna praeguse võimuliidu põhiliseks märksõnaks. ?Läbirääkimised kinnistuomanikega lähevad normaalselt. Õnneks on inimestel rohkem konstruktiivset mõtlemist kui rahaahnust,? sõnas ta. Abilinnapea märkis, et kui kokkulepet ei õnnestu sõlmida, siis tuleb kinnistud sundvõõrandada: ?Pretsedent luuakse, kui vaja.? Aaviksoo ütles, et enamik omanikest soetas Tartu maanteele kinnistu siis, kui oli selgelt teada, et need on ?punase joone all? ning seega siin pole kohane rääkida õiguslikest ootustest. ?Veebruari lõpuks peaks kõik selge olema. Kui asi läheb kohtusse, siis ei saa enne kohtulahendit midagi teha ning see võib väga pikalt edasi lükkuda,? tõdes ta.

?Mul on tõesti hea meel, et tee-ehituse summad jõudsid samale tasemele kui 2001. ja 2002. aastal,? ütles ASi Talter tegevjuht Sven Pertens. Samas pole tema sõnul need investeeringud kaugeltki piisavad ning võiks teede seisundit arvestades olla 100?200 miljonit suuremad.