Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veskimägi: püüame ema- ja tütarühingute direktiivi muutmise kaudu hoida Eesti praegust tulumaksusüsteemi

14. detsember 2004, 09:17

Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiivi muutmisega loodab rahandusminister Eestile võimalust jätkata praeguse tulumaksusüsteemiga ka peale 2009. aastat.

Rahandusminister Taavi Veskimägi allkirjastas eile, 13. detsembri õhtul kirja Euroopa Komisjoni maksu- ja tollivolinikule L?szló Kov?csile, milles rahandusminister teeb Komisjonile ettepaneku algatada nn ema- ja tütarühingute direktiivi sõnastuse muutmine, et direktiivi sõnastus vastaks tema esialgsele sisule. Seeläbi püütakse ära hoida Eestis hetkel kehtiva äriühingute tulumaksustamise süsteemi võimalik vastuolu direktiiviga, mis tuleneb Euroopa Kohtu poolt direktiivi sõnastusele antud tõlgendusest.

?Direktiivi muutmise korral võiks Eesti jätkata oma praeguse tulumaksusüsteemiga ka peale 2009. aastat. Samas tuleb arvestada, et tänu ühehäälsuse nõudele võib direktiivi muudatuste vastuvõtmine võtta nõukogus aega aastaid ega pruugi sugugi ülejäänud 24 riigi poolehoidu leida,? ütles rahandusminister. ?Seetõttu peame mõtlema jätkuvalt edasi sellele, kuidas äriühingute tulumaksusüsteemiga peale 2009. aastat edasi liikuda, kui direktiivi ei muudeta?.

?Meie ettepanek Komisjonile lähtub loogikast, et enne, kui asuda muutma tänast maksusüsteemi, peame selgeks saama selle säilitamise võimalused. Loomulikult oleks olnud parem, kui Eesti oleks sellise ettepanekuga tulnud välja 2002. aastal EL-i liitumisläbirääkimiste käigus kohe peale seda, kui Euroopa Kohus tegi Eesti maksusüsteemi tulevikku mõjutava otsuse. Parema ajastatuse kõrval tähendanuks see 15 liikmesriigi heakskiiduringi läbimist ? tänase seisuga eeldab ettepaneku heakskiitmine 24 liikmesriigi nõusolekut,? selgitas minister.

?Järgmise nelja aasta maksustrateegia ettevalmistamise käigus oleme jõudnud järelduseni, et esimesena sammuna on sellise ettepaneku tegemine Komisjonile vajalik,? ütles rahandusminister. ?Ütleksin, et tegemist on maksustrateegia esimese pääsukesega.?

Allkirjastatud dokumendis teeb Eesti Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada Euroopa Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EEC eri liikmesriikide ema-ja tütarühingute suhtes rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (nn ema- ja tütarühingute direktiivi) muutmine.

Kirjas tehakse ettepanek täiendada direktiivis dividendidelt tulumaksu kinnipidamist keelava artikli 5 sõnastust nii, et artikkel ei hõlmaks tütarühingu tasemel makstavat juriidilise isiku tulumaksu. Sõnastus järgib OECD mudellepingu baasil koostatud maksulepingute dividendide artikli lõike 2 viimase lause sõnastust.

?Kõnealuse direktiivi esialgne mõte, meie arusaamist mööda, oli kapitali vaba liikumise edendamine allikariigis dividendidelt kinnipeetava tulumaksu piiramise näol. Kuna allikariigis peetakse tulumaks kinni tavaliselt brutosummalt, ei arvesta see dividendide saaja tasemel tehtud kulutusi ning seega ka isiku maksevõimelisust. Teiseks direktiivi eesmärgiks oli panna emaühingu asukohariigile kohustus vältida teisest riigist saadud dividendide osas majanduslikku topeltmaksustamist,? ütles Veskimägi. ?Kindlasti ei olnud direktiivi eesmärgiks mõjutada tütarühingu tasemel tasutavat juriidilise isiku tulumaksu, mistõttu praegu direktiivile antud tõlgendus võib teatud äriühingute struktuurid Euroopas täielikult maksust vabastada ning seetõttu tekitada konkurentsimoonutusi Euroopa Liidu siseturul,? selgitas Veskimägi.

Kirjas on viidatud olukorrale, et direktiivi tõlgendus võib viia olukorrani, kus tulumaksu ei saa koguda ei tütarühingu ega ka emaühingu tasemel ning tuuakse paralleele Eesti maksusüsteemiga kui selle reformimisel 2009. aastal lähtutaks direktiivi sõna-sõnalisest tõlgendusest.

Kiri väljendab ka Eesti poolehoidu ausale maksukonkurentsile, mis on oluline Lissaboni eesmärkide saavutamiseks ning samuti rõhutab maksusüsteemi läbipaistvuse ja lihtsuse tähtsust. Samuti rõhutatakse Eesti maksusüsteemi 10-aastast positiivset kogemust, mille tulemusi on hinnanud ka Euroopa Komisjon oma 2003. aasta ettevõtete maksustamise käitumiskoodeksi aruandes. Komisjon leidis, et Eesti on ainus liituv liikmesriik, kelle maksusüsteemis ei suudetud tuvastada ühtegi potentsiaalselt kahjulikku käitumiskoodeksi rikkuvat meedet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing