Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haldusteenus peab lähtuma maja eripärast
Haldus- ja hooldusteenuste pakkumiste küsimisel tulebki varuda aega, teha selgeks kõik maja puudutavad numbrid ning tehnosüsteemide seisukord. Selle info jagamisel suudab ka haldus-hooldusfirma teha asjaliku ning õige hinnaga pakkumise.
Siin on abiks vestlus haldajaga, mille käigus saab teenusepakkuja paika panna maja vajadused ning sellest tulenevalt ka pakutava haldusteenuse hinna.
On ju suur vahe, kas maja vajab lihtsalt n-ö nimekirjas olemist või korralikku, tugeva käega, sihikindlat haldurit, kes näiteks poole aastaga viib läbi renoveerimisprojekti.
Palju tuntakse huvi ka majahoidja-, avarii- ning raamatupidamisteenuste vastu. Ka sel puhul on hea koostöö huvides tähtis, et majaelanikud mõtleksid oma soovid põhjalikult läbi: millist kõnniteed peab pühkima, millised on tehnosüsteemid ning kas vajatakse ainult korralist hooldust või ka valmidust tulla õnnetuse puhul kohale.
Ühest kõnest kliendiliinile enamikul juhtudel ei piisa ? teenusepakkuja saab vähe andmeid, puuduliku informatsiooni. Majad, kes tihedamini kui poole aasta tagant vahetavad puuduliku teenuse ja kõrge hinna tõttu partnereid, on pahatihti ostnud lihtsalt vale teenust. Sageli räägivad osapooled teineteisest mööda ja ei mõista teineteist.
Nii ühistu juhtidel kui ka majanõukogu liikmetel tasub tutvuda ka abistava kirjandusega. Üks hea spikker on näiteks kinnisvara haldaja ja hooldaja käsiraamat.
Autor: Sander Laja