Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nafta on lääneriikide Achilleuse kand

Gal Luft 15. detsember 2004, 00:00

Kui meid ei varustata naftaga, kerkivad hinnad ja meie majandus jookseb verd. Ja terroristid saavad sellest väga hästi aru.

Maailma naftaturul on täna tõsine likviidsusprobleem. See tähendab, et iga väike katkestus avaldab turule ja hindadele mõju, olgu selleks streik Venezuelas, mäss Nigeerias, torm Mehhiko lahes või naftajuhtme sabotaa? Iraagis.

Terroristid on viimasel ajal kutsunud avalikult üles ründama naftapuurkaeve ja -juhtmeid. D?ihadistide teadaandeist võib lugeda, et kümne ameeriklase tapmine pole mingi saavutus selle kõrval, kui õnnestub tõsta nafta hinda USAs ja tekitada sellega peataolek rahvusvahelises majanduses. Enesetaputaktika on nüüd suunatud inimeste kõrval ka naftaseadmete vastu.

Üks kergesti rünnatav koht on naftatransport. Naftajuhtmed, mis kannavad 40% maailma naftast, on ülimalt haavatavad. Enne sõda räägiti kuni 100 miljardi dollari suurusest naftatulust, mida Iraak peaks paari aasta pärast saama. Seda pole tulnud peamiselt seepärast, et terroristid saboteerivad naftatootmist. Meie instituudil on andmeid 160 sellisest rünnakust pärast sõjategevuse lõppu Iraagis.

Sabotaa?ikampaanial on kaks eesmärki. Esimene on takistada Iraagil saamast oluliseks naftaeksportijaks, et naftamüügist saadud rahaga ei saaks katta ülesehituskulusid. Teine eesmärk on suurendada iraaklaste rahulolematust USA poliitika suhtes. Näiteks toodetakse Iraagis suurem osa elektrist naftast: kui pole naftat, pole ka elektrit. Kui aasta alguses rünnati Iraagis naftajuhtmeid viis-kuus korda kuus, siis novembris oli juba esimese kahekümne päeva jooksul toimunud 21 rünnakut.

Terroristidel on kombeks edukaks osutunud võtteid kopeerida ? oleme näinud juba rünnakuid naftatootmisele ka Iraanis, T?et?eenias, Pakistanis, Indias, Indoneesias, Aserbaid?aanis ja mujal. Lisaks naftajuhtmetele toimub suur osa naftavedu mereteid pidi. Lähis-Ida nafta läheb hiigelsuurtel tankeritel Aasiasse, Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse.

Ka tankerid on haavatavad sihtmärgid, sest nad viivad naftat ja vedelgaasi läbi kriitiliste pudelikaelte, millest tuntuimad on Suessi kanal ning Hormuze, Bab el Mandabi ja Malaka väin. Kõik pudelikaelad asuvad piirkondades, kus on tugev islami fundamentalism ja terroristlikud organisatsioonid.

Terrorirühmitused on kaaperdanud mitu tankerit. Mõnikord on eesmärk olnud saada lunaraha terroriorganisatsioonidele. Kuid on olnud ka juhuseid, kus terroristid hõivasid tankerid ja vaid harjutasid nende juhtimist ? samamoodi, nagu nad õppisid enne 11. septembrit lennukit juhtima.

Terroristid on loonud ka sidemed piraatidega. Tänapäeva piraadid ei roni enam laevale, nuga hambus, vaid nende relvastusse kuuluvad kuulipildujad, tankitõrjevahendid ja kiirpaadid. Paljud neist on saanud sõjalise väljaõppe. Mullu oli 435 piraatlusjuhtumit.

Koordineeritud rünnak tankeritele pudelikaeltes oleks lääne majandusele valus hoop, sest see mõjutaks nii nafta- kui ka kindlustushindu. Ning kui terroristidel õnnestub lasta pudelikaelas või elamupiirkonna lähedal õhku vedela naturaalgaasi tanker, on see kõige lähem asi tuumapommile, mida võib nende käes ette kujutada.

Kuid rünnakud tankeritele või naftajuhtmetele ei vii veel maailma majandust kriisi. Põhiküsimuseks jääb, kas terroristidel õnnestub rünnata mõnda suurt naftatootmise keskust Saudi Araabias või Pärsia lahes. Saudid investeerivad oma tootmisseadmete kaitsesse suuri summasid, kuid ka terroristide käsutuses on võimsad relvad. Ja tarvis on vaid kaaperdada lennuk, lennata Dubaist või Kuveidist välja ja tabada üht tootmiskeskust.

Suurem osa Saudi Araabia naftast läheb läbi viie-kuue suure tootmispunkti. Kui terroristidel õnnestub üks neist pikaks ajaks mängust välja lüüa, kõrvaldab see turult kuni neli miljonit barrelit naftat päevas, ja see võib juba maailmamajanduse langusesse viia.

Et seda ei juhtuks, tuleb tõsta turvameetmeid. Kuigi, mida rohkem me tehnoloogiasse ja juhtimissüsteemidesse investeerime, seda kallimaks muutub nafta bensiinijaamades. Nii eurooplastel, hiinlastel kui ka ameeriklastel tuleb oma naftavarusid suurendada. See lubab rünnaku korral varud turule paisata ja hindu all hoida. Kolmandaks tuleb meil vähendada liiklust pudelikaeltes ja lõpuks vähendada nõudlust nafta järele. Seni, kuni sõltume naftast, sõltume ka terroristidest.

Autori ettekande põhjal Heritage?i fondi 19.11 seminaril globaalsest energeetikajulgeolekust

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:58
Otsi:

Ava täpsem otsing