Uudised
15. detsember 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Digikaamera müüdid ja tegelikkus

Enne digikaamera muretsemist tuleb hoolikalt uurida selle tehnilisi andmeid ja konsulteerida asjatundjatega.

Digikaamerad on kallid

Pole tõsi. Viimasel paaril aastal on hinnad kiiresti langenud.

Digikaamerad on suured ja rasked

Tänapäeval on saadaval ka tavalistest fotoaparaatidest märksa väiksemaid korraliku pildikvaliteediga digikaameraid.

Digikaamerad on aeglased

Ooteaeg kahe võtte vahel oli tõesti pikem kui tavakaameratel, nüüd on see võrdsustumas.

Digifotod on kallimad kui negatiivist tehtud fotod

Enam ei ole, sest digifotod ei nõua enam fotopoes eritöötlust.

Digipiltidest paberfotode saamine on tülikas

Enam ei ole. Eesti fotopoed võtavad digipiltide tellimusi vastu nii mälukaardilt ja CD-lt kui ka üle interneti. Võite poodi viia ka oma digikaamera.

Fotopoele on raske selgeks teha, millistest mälukaardile või CD-le salvestatud piltidest soovite paberkoopiaid

Digikaameras saab igale pildile lisada DPOF-andmed, st millisest pildist soovite koopiaid, kui mitu tükki ja kui suuri. Fotopoodide minilaborid loevad neid andmeid ja täidavad teie tellimuse automaatselt.

Digifotod on kehvemad kui negatiivist tehtud fotod

Enam ei ole, sest nii sensorid kui ka kaamerate tarkvara on kiiresti arenenud.

Mida rohkem megapiksleid, seda parem

Sõltub sellest, kui suuri paberfotosid soovite saada. Fotopaberi eraldusvõime on 300 punkti tolli kohta, nii et 10×15 fotode puhul annab maksimaalse võimaliku pildikvaliteedi 2 MP kaamera ja hea kvaliteedi 1,3 MP kaamera. A4-mõõdus piltide jaoks on vaja vastavalt 7,7 MP (max) või 3,4 MP (hea) jne.

6 MP kaamera on kaks korda parem kui 3 MP kaamera

Ei ole, sest kaks korda suuremate lineaarmõõtmetega pildi jaoks on ju vaja 4 korda rohkem piksleid! 6 MP kaamera lubab teha ainult 1,4 korda suuremaid pilte kui 3 MP kaamera.

Pildikvaliteet on määratud ainult pikslite arvuga

Olulised on ka muud tegurid ? näiteks sensori tundlikkus ja müratase (dünaamiline diapasoon), objektiivi kvaliteet, kaamera tarkvara ja välklambi ulatus.

CCD-sensor on parem kui CMOS-sensor

Ei pruugi olla. Profikaameratel on enamasti CMOS-sensorid.

Digisuum ja optiline suum on samaväärsed

Ei ole. Optiline suum suurendab pilti enne sensorit ja pildistamisel kasutatakse kõiki piksleid, digisuum seevastu lõikab salvestamiseks välja ainult pildi keskosa (nt kolmekordne digisuum salvestab üheksa korda vähem pildipunkte)

Digikaamera kasutaja peab tingimata omama arvutit

Digikaamera salvestab pildid mälukaardile ja fotopoed teevad neist paberfotosid samuti nagu filmilt. Arvutit on vaja siis, kui soovite ise pilte töödelda (lõigata, retu?eerida jne), välja printida ja arhiveerida.

Digipiltide arvutisse viimine on aeglane

Uuemad digikaamerad ühendatakse arvutiga kiiretoimelise USB 2.0 pordi kaudu

Digifotode süstematiseerimine ja säilitamine on keeruline ja kulukas

Filminegatiivide säilitamine nõuab eritingimusi ja nende süstematiseerimine pole põrmugi lihtsam. CD-le salvestatud digipildid säilivad muutumatuna igavesti (kui CD ära ei kao või purune). CD-de hind on juba väga madal ning salvestuse võite ise teha oma arvutiga või tellida selle fotopoest.

Ei ole head ja odavat tarkvara digipiltide töötlemiseks

Enamasti on digikaameraga kaasas CD piisavalt hea pilditöötlustarkvaraga.

Digipiltide jagamine sõpradega on tülikas

Tegelikult on vastupidi. Filmile tehtud pilte saab sõpradele näidata ainult paberil, digipiltide internetti panekuks on saadaval mugavaid ja ka algajale arvutikasutajale jõukohaseid programme. Seda teenust pakuvad ka fotopoed.

Digikaameraga mobiiltelefon asendab täielikult digikaamerat

Võibolla tulevikus, praegu igatahes mitte. Telefonikaamerad tehakse väikese pikslite arvuga, sest GSM-süsteem ei võimalda suuri pilte üle kanda.

Lennujaamade turvakontrolli seadmed ei kahjusta mälukaarte

Pole täpselt teada, oleneb mälukaardist. Igaks juhuks on targem panna mälukaart taskusse.

NiMH-akudel puudub mäluefekt

Nagu mobiiltelefonides, nii ka digikaamerates kasutatakse peamiselt NiMH- või liitiumioonakusid. Liitiumioonakud on sama mahtuvuse juures väiksemad ja peavad kauem vastu, kuid on märksa kallimad. NiMH-akudel esineb küll mäluefekt (ebaõigel kasutamisel mahtuvus väheneb), kuid nende eeliseks on see, et kui akud ootamatult tühjaks saavad, saab neid asendada kõikjal saadaolevate tavaliste patareidega.

Autor: Heikki Vallaste