Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paltsul võimaldati rikkumine heastada

    Tegemist on Paltsuga seotud ettevõtetega OÜ Pambos Holdings, Tele2 Holding AS (endine AS Levicom) ja Tele2 OÜ (endine OÜ Levicom Broadband), mille suhtes oleks saanud teha kokku ligi miljoni krooni suurused maksuotsused.
    Asjaga kursis olevate allikate kinnitusel tuvastati kolme Paltsuga seotud firma puhul maksuseaduse rikkumisi ja koostati kontrollaktid, ent asi maksuotsuseni ei jõudnud. Kontrollaktide peale muutsid Paltsuga seotud firmad maksudeklaratsioone ja tasusid maksusummad. Paltsu firmade revisjonid puudutasid perioodi 1998?2000.
    Palts ütles eile oma maksuasja kommenteerides, et kui deklaratsioonid lasti ümber teha, siis seaduse raamides. Maksukohustuse suurenemise kohta ütles Palts, et kui see toimus, siis mitte märkimisväärses ulatuses.
    Maksuamet konkreetselt Paltsu maksuasja kohta infot ei anna. Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ütles teemat üldisemalt kommenteerides, et seadus tõepoolest võimaldab isegi revisjoni käigus deklaratsioone hiljem ümber teha. Ambur lisas, et tagantjärele deklaratsiooni parandamine ei tähenda siiski seda, et isiku suhtes ei saaks vajaduse korral alustada väärteomenetlust ning määrata trahvi. ?Tagantjärele parandamine ei muuda olematuks fakti, et isik ei deklareerinud õigeid andmeid maksuseaduses ettenähtud tähtajal,? ütles Ambur. Hilisemat vea parandamist saab Amburi sõnul arvesse võtta karistust kergendava asjaoluna. Ambur märkis, et alati ei ole deklaratsioonide tagantjärele parandamisel väärteomenetluse alustamiseks põhjust: ?Väärteomenetluse alustamiseks on põhjust siis, kui isik tahtlikult ning teadlikult ei deklareerinud kohe maksuhaldurile õigeid andmeid. Paljudel juhtudel on viga tekkinud hooletuse tõttu.?
    Detsembri alguse seisuga on sel aastal tehtud deklaratsioonides ligi 47 miljoni krooni ulatuses muudatusi.
    Mitmel juhul on maksuamet üle poole miljoni krooniste laekumata maksusummade puhul algatanud kriminaalmenetluse. Näiteks sai tingimisi vanglakaristuse Hüvitusfondi endine sekretär Annaliisa Vinnal. Analoogse kriminaalsüüdistusega on praegu kohtus itaallasest ärimees Ernesto Preatoni, kellel ei lastud tagantjärele makse tasuda vaatamata sellele, et Preatoni lubas maksta topelt.
    Preatoni kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles, et see on maksuameti subjektiivne õigus otsustada, kas ta näeb asjas kuriteo koosseisu või mitte. Maksumaksja jaoks pole kriteeriume üheselt välja toodud. Ta lisas, et sellises selguse puudumise olukorras koheldakse isikuid ebavõrdselt. ?Tekib küsimus, miks ühel puhul lahendatakse asi kriminaalmenetluse väliselt, teisel puhul kriminaalkorras,? rääkis Pilv ja lisas, et praegune olukord annab võimaluse subjektiivseteks otsusteks ja manipuleerimiseks.
    Tõnis Palts on hoidunud oma maksuasja selgitamisest. Pärast linnapeaks valimist ütles ta mitmel järjestikusel linnavalitsuse pressikonverentsil, et maksuasjadega mingeid probleeme pole.
    Paralleelselt Paltsuga seotud firmadega on olnud maksuametis menetluses Paltsu kui eraisiku maksuasi, mis tuleneb Levicomi müügitehingust. See on kõige mahukam osa kogu maksuasjast, võimaliku nõude suurusjärku on hinnatud sajale miljonile kroonile.
    Pärast juhtkonnavahetust maksuametis külmus ka Paltsu kui eraisiku maksuasja uurimine. Esialgu oli kavas revisjon lõpetada 2003. aasta lõpuks, ent see jätkub tänaseni. Revident Joel Linask, kes konkreetselt Paltsu eraisiku maksuasjaga tegeles, lahkus umbes kuu aega tagasi töölt maksuametist. Asja uurimisega venitamine on kasulik eelkõige Tõnis Paltsule, sest kriminaalõiguslikult aegus eraisiku maksuasi 2004. aasta 31. märtsil ja maksuõiguslikult aegub kogu asi 31. märtsil 2005. aastal.
    Endise rahandusministri, praeguse Tallinna linnapea Tõnis Paltsu maksuasi on maksuameti jaoks olnud mitmes mõttes erandlik. Nii on Paltsu maksuasja uurimisel kehtestatud kord, kus iga vastavasisulise pärimise peale tuleb sellest ette kanda ameti juhtkonnale. Samuti on Paltsu asja uurimine keskendatud maksu- ja tolliameti keskaparaadi juurde.
    Maksu- ja tolliameti juht Aivar Rehe konkreetseid protseduurireegleid ei kommenteerinud, aga märkis, et teatud mahukamate menetluste puhul on ta teinud otsuseid, millega on moodustanud vastutavaid töögruppe ja neis otsustes eraldi välja toonud meetmed maksukohustuslasi puudutava info kaitsmiseks.
    Paltsuga seotud asja menetlemine algas maksuametis 2002. aasta kevadel pärast Divecist võetud dokumentide analüüsi. Samal suvel kirjutas Eesti Ekspress, kuidas Palts ja tema äripartnerid teenisid Levicomi müügist 800 miljonit krooni. Pärast seda viisid maksuametnikud kokku raha ja Diveci dokumendid. Selgus, et maksmata oli jäänud sajakonna miljoni krooni eest tulumaksu.
    Paltsu maksuasjadega tegeles kuni 2003. aasta suveni Tallinna juriidiliste isikute maksuamet, uurimine allus maksuameti peadirektori asetäitjale Vahur Kivistikule.
    Pärast maksuameti eelmise juhi Aivar Sõerdi ja Kivistiku ametist lahkumist võttis uurimise üle maksu- ja tolliameti keskaparaat. Paltsu maksuasjadega hakkas tegelema grupp, kuhu kuulusid peadirektor Aivar Rehe, peadirektori asetäitja Marek Helm, kontrolliosakonna juhataja Raivo Piiritalo, maksude tagastamise kontrolli talituse juhataja Joel Linask, revident Urmas Võimre ja juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur.
    Revidendid, kes tegelesid algselt Paltsuga seotud maksuasjade uurimisega, on tänaseks maksuametist lahkunud. Nendeks olid Kristi Paju ja Kristi Vahtra. Hiljuti lahkus maksuametist ka Joel Linask.
    Paltsuga seotud ettevõtete vastu on huvi tundnud kaitsepolitsei. Kriminaalasi on algatatud seoses offshore-firmaga Heta Inc, mis oli seotud Heta advokaadibüroo juhtidega ja mille klientideks olid Paltsu firmad. Kapo korraldas möödunud aastal Paltsuga seotud ettevõtete kontoris läbiotsimise. Kaitsepolitsei pressiesindaja Henno Kuurmann kinnitas, et Heta Inc-iga seonduv kriminaalasi on menetluses.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.