Kuidas Saaremaa Seppade juures õnnetina valati

Urmas Vaino 17. detsember 2004, 00:00

Tegelikult on Saaremaa Seppade töötander rohkem tavalise töökoja kui romantilise, vaikselt nokitsemiseks mõeldud loometoa või kuradi alalise elupaiga, põrgu nägu. Suurtööstuse rohmaka keskpärasuse silub aga soojus, mis seppade tööd jälgides vargsi südamesse poeb. Ma ei mõtle ääsil hõõguva söe kuumust, vaid rõõmu, mida tunned siis, kui näed meistrit oma tööd tegemas. Meister on aga üks sepp kindlasti, Andres Ella, Saaremaa Seppade eestvedaja, on selles täiesti kindel. Selle kohta on tal isegi teooria, mille ta puhketoas kiiresti sõnadesse paneb.

?Vanasti sai küla sepaks kõige targem ja nupukam mees. Tugev pidi ta muidugi ka olema, aga see tuli alles peale tarkust,? on Andres kindel ja arutab siis edasi. Et kui toonane sepp oli tark ja armastas nuputada ning lahendusi leida, siis kus on sellised mehed täna? Andres teeb kiiresti ära ?ise küsin ? ise vastan? mängu ja ütleb, et täna on sellised mehed pankades hoiul, tehes seal pingelist juhitööd. Ja kui vastupidi mõelda, siis oleks tänased pankurid olnud kunagi kindlasti head sepad. ?Rohkem kui käega tehakse seda tööd peaga,? kinnitab Andres Ella. Lisaks juhi tööle hoiab ta ka ise haamrit peos, Andrese ülesannete hulka kuulub tootearendus. Peaaegu kogu müügiloetelu on tema disainitud, kui selline peenekoeline sõna nii rohmaka ja tulise kraami puhul nagu sepis üldse paslik on. Täna võib Saaremaa Seppasid näha nokitsemas 126 erineva asja kallal. Kõige populaarsemad selles pikas nimekirjas vahetuvad vastavalt aastaajale. Kui termomeeter kisub külmast kangeks ja keegi ei taha toast nina välja pista, siis nõutakse kõige rohkem kaminatarbeid. Suvel on lood vastupidi, napp soe kutsub välja ja nii läheb sooja saiana kaubaks ka kõik, mis seotud õues söögi tegemisega.

Suur sepisebuum on Andres Ella arvates aga ees. Mees, kes teooriate ja oma süsteemide väljamõtlemises näikse olevat sama kibe käsi kui Jüri Lina, esitab käigupealt järgmise. ?Esimene asi oli televiisor. Kui see oli uue aja alguses välja vahetatud, osteti Sierra asemele korralik auto, siis korter. Nüüd on inimesed varsti linnast tüdinud ja tahavad maale tagasi,? seletab Ella elavalt ja ennustab peatset suurt suvemajade ehitamise lainet. Siis lööb tema äri särinal õitsema. Tegelikult on Saaremaa Sepad täitsa- ja pooltõsiseid kutseid suurde ärisse saanud varemgi. Ühel hetkel oli asi nii kaugel, et võimaliku tellimuse mahtu arvestades oleks seppade osakond pidanud kasvama vähemalt 600 mehe suuruseks? Nende faktide ja numbrite juures tõmbub Andrese nägu aga pilve, sest tööjõu puudus on teema, millisest ei tahaks rääkida ükski ärimees. ?Midagi ei saa teha nende meestega, kes töötegemise asemel parema meelega lihtsalt õlut joovad,? kirub omal moel seppade pealik, ise väliselt kõigutamatut rahulikkust säilitades.

Et paus liiga t?ehhovlikuks ei läheks ja meid tükkis mureliste mõtete maale ei kannaks, teen ettepaneku minna tagasi sepikotta ja uurida seal natukene õnne. Sest kus sa õnne ikka valad kui mitte seppade juures, kellel ääs ja tina omast käest võtta. Firmajuht Andres toob kena suure savikausiga vett ja väikese pannikese. Tarmo, kes kogu meie pika jutu jooksul on alasil punastavast raudlatist korralike sepanaelu tagunud, saab hetkeks hinge tõmmata. Tinavalamine tekitab möödakäijates omajagu elevust, oma väike õpetussõna on igal mehel. Sest kes meist ei teaks ise kõige paremini, kuidas oma õnne valada.

Esimene kulbitäis jääb peremehe kallata. Tina sulab vaikselt pannil ja tõmbab ennast kuumuses pehmeks ja kummi, hetke pärast on kõik valamiseks valmis. Andrese õnnevalutehnika räägib suurtest kogemustest. Mauhti keerab ta kausikese korraga teisipidi, hetk visinat ja õnn on valatud. Muidugi vaatame selle pealt firma tulevast käekäiku. Näikse saabuvat aasta, kus rohkelt laevasõitu, sest valatud tinaõnn meenutab vana viikingi laeva. Ehkki mina pakun alguses julgelt, et ega see muud tähenda kui arengut suurele turule, kuhu kaupa laevaga vedada. Andres tuletab aga meelde, et firma on juba ammu end ka Tallinnasse sisse seadnud ja nii tuleb merd tihti sõita ka praegu. Ja pole sugugi kindel, kas Saaremaa Sepad jäävadki põhiliselt saarele tegutsema.

Järgmine õnnevalu peaks aga reetma meie kõigi helget käekäiku järgmisel aastal. Valame kaks kulbitäit sulanud tina ja saame tundmatult õnnejumalalt vastuseks puu ja ründeasendis kaslase. Mida sellest kõigest võiks oletada, otsustame jätta igaühe kaaluda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing