Tallink võidutseb Tallinna?Helsingi liinil

Tallinki edu põhiline põhjus on suured investeeringud. Kahe majandusaasta jooksul on ettevõte uutesse laevadesse investeerinud üle 5 miljardi krooni, mis teeb temast suurima investeerija Eesti Energia järel, viimane on investeerinud 6,8 miljardit krooni.

Tallink Grupi finantsdirektor Andres Hunt ütles, et augustis lõppenud majandusaasta kujunes laevafirma jaoks äärmiselt pingeliseks. Reisijate arvu kasvu taga on tema sõnul pidevad investeeringud uutesse laevadesse.

?Samas suruvad kasvavate mahtude juures kasumlikkust alla nii tihenev konkurents kui ka tõusnud sadamaksud. Tallinki konkurentsieelis põhineb pideval arengu finantseerimisel, omanikud ei ole kordagi dividende võtnud ega kavatse seda lähiajal teha,? selgitas ta.

Rekordkuu oli Tallinkile oktoober, mil selle firma laevad vedasid üle lahe 242 613 reisijat ehk ligi 64 000 rohkem kui aasta eest samal kuul. Tegu oli kõigi aegade kolmanda kuutulemusega. Tallinki investorsuhete juhi Marek Mägi hinnangul võis põhjuseks olla septembris eelnenud edukas sünnipäevakampaania. Selle aasta 11 kuuga on Tallinki laevadega sõitnud Tallinna ja Helsingi vahel kokku 2,2 miljonit reisijat ehk 250 000 rohkem kui eelmisel kalendriaastal.

Mägi sõnul on Tallink reisijaid juurde võitnud eelkõige uute laevadega. ?Iga laev toob sõitjaid juurde ja koos laeva liinilt minekuga lahkuvad paratamatult ka reisijad,? selgitas ta. Nii kaotas Viking Line reisijaid oma suure laeva Cinderella Tallinna?Helsingi liinilt lahkumisega. Kuna enam ei sõida Tallinna ja Helsingi vahet ka Silja Line?ile kuuluv Finnjet, on Romantika nüüd ainus korralik kruiisilaev sel liinil. Tallinki Meloodia ja Vikingi Rosella teevad küll ka lõbureise, kuid need on vanad laevad, mis Mägi hinnangul reisijaid enam eriti ei tõmba.

Samal ajal on Tallink Grupp ostnud kaks suurt laeva, Romantika ja Victoria, kaks kiirlaeva ja kaubalaeva Regal Star.

Ehitamisel on veel üks alus, mis hakkab kuuluma maailma viie suurema reisiparvlaeva hulka. Tallink Grupp tellis ligi 2,6 miljardit krooni maksva reisilaeva ehituse Soome laevaehitusfirmalt, laev hakkab reisijaid vedama 2006. aasta kevadel.

Tallink Grupi juht Enn Pant rääkis, et sügisel ehituslepinguni jõudnud laeva ostmise otsus sündis tema peas: ?Mina tulin küll uue laeva ideega välja, kuid siis käidi kõik vajalikud lülid läbi, et tekiks ühine arusaam asjast. Eks Tallink töötab ikka suure meeskonnana.?

Tallinki turuosa Tallinna?Helsingi liinil on keskmiselt 40 protsenti. Talvel, kui kiirlaevad ei käi, on see suurem, suvel mõnevõrra väiksem. Mägi hinnangul annab Tallinkile konkurentsieelise just üheaegne opereerimine suurte laevade ja katamaraanidega, sest viimaste ilma tõttu käigust ärajäämise korral saab reisijaid suurtele laevadele kiiresti ümber paigutada. Ainult kiirlaevadega sõitvate Lindaliinid (tiiburid) ja Nordic JetLine (kaks kiirlaeva) kohta ütles Mägi, et need võivad ka ühel hetkel majanduslikel põhjustel pildilt sootuks kaduda.

Ehkki reisijate arv on kasvanud, jääb Tallinki kasum sel majandusaastal eelmise aasta omale umbes 80 mln krooniga alla. Kasumi vähenemise põhjusteks on tax-free kadumine ja soomlaste viinaralli, mis on viinud kaupade hinnad laevapoodides alla. Tõusnud on ka ühe suurema kuluartikli, kütuse hinnad. Kiirlaevadel on tunda, et palju on sõitjate hulgas Eestist Soome tööle käivaid inimesi, kes laevapoest midagi ei osta, sest kaubanduse käive on vähenenud, rääkis Mägi.

Tallinki konkurentidel Silja Line?il ja Viking Line?il on see aasta kehvem kui mullu.

Viking Line?i kasum kahanes oktoobris lõppenud majandusaastal peaaegu poole võrra ja tulev aasta ei tõota paremat. Ka Silja möönab, et lõppev aasta on kesisem, kuid kasumi- ja käibenumbreid ei anna, sest on osa USAs noteeritud börsifirmast.

Helsingi ja Balti riikide vahelises reisiliikluses on Viking Line?i turuosa kahanenud 18 protsendilt 13-le ning läinud aasta augustis Helsingi?Tallinna liinile tulnud Rosella on kahjumis. Turuosa kaotuse taga on varem sel liinil seilanud Cinderella üleviimine Stockholmi ja Ahvenamaa vahelisele liinile, kus veel on võimalik jätkata tax-free-kaubandust.

?Stockholmi liinid on praegu see koht Läänemerel, kus käib reisiliikluses peamine rebimine ja hirmus hinnasõda,? ütles Silja infojuht Tuomas Nylund. Tallinna?Helsingi liinil näeb Nylund perspektiivi pigem kaubavedudes.

Silja turuosa Tallinna?Helsingi vahel on Silja Eesti juhi Meelis Laido sõnul 11 kuu andmete põhjal tänavu langenud 20 protsendile (1,241 mln reisijat) läinud aasta 27-lt (1,468 mln reisijat). Numbrid on kahanenud, sest sel talvel pole Siljal sel liinil suurt alust. Algselt aasta läbi Peterburi?Tallinna?Rostocki liinile sõitma plaanitud Finnjet seisab septembrist Rostocki kai ääres ja tiksub kahjumit. Reisijaid polnud piisavalt, põhjendas Laido, lisades, et enam ei olnud võimalik alust ka Helsingi?Tallinn liinile tuua. Selle asemel tuleb sinna 4. veebruarist ajutiselt Silja Opera, mille miinuseks on autodeki puudumine.

?Püüame säilitada olemasolevat,? ütles Laido, ?kasvada ei saa, pole suuri laevu.?

Viimase suure laeva, Silja Europa, lasi firma ehitada 1993. aastal. Niisamuti pole Viking Line uue suurlaeva ehitusse investeerinud.

Tuomas Nylundi sõnul tuli laevafirmadele suurim tagasilöök tänavu tax-free kadumisest ning alkoholimaksude alanemisest Soomes. Kaotuse korvamiseks kahekordistab Soome riik tuleval aastal reisilaevanduse toetust 48 miljonile eurole, vabastades laevafirmad meeskonnaliikmete tulumaksust ja sotsiaalmaksust.

Tallinkil on aga Soome riigiabist hoolimata oluline eelis ? Eesti personal on Viking Line?i juhi Nils-Erik Eklundi sõnul kaks korda odavam. Ehkki palgakulu osa pole suur, on see tähtis, sest muud kulud on laevafirmadel sarnased.