Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tehingud välismaise emaettevõtjaga vajavad maksuanalüüsi

Rolan Jankelevitsh 17. detsember 2004, 00:00

Nimetatud tehingute puhul on aga oluline arvestada sellega, et teatud juhtudel võivad nad ettevõtjale tekitada täiendava maksukohustuse.

Nimelt nõuab tulumaksuseadus, et Eesti residendist juriidilise isiku ja temaga seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel tehtud tehingu hind (nn siirdehind, ingl k transfer price) vastaks tehingu turuväärtusele (nn arm?s length või turuväärtuse standard).

Tehingu turuväärtuse ja tegeliku hinna vahe võib kuuluda maksustamisele. Teisisõnu, maksustatakse tulu, mille ettevõtja oleks saanud, või kulu, mis oleks ettevõtjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus vastaks selle turuväärtusele (st oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud). Siirdehindade regulatsiooni eesmärk on takistada varjatud kasumi jaotamist.

Siinkohal võib näiteks tuua kauba või teenuse ostu emaettevõtjalt hinna eest, mis ületab kauba või teenuse turuväärtuse.

Selline tehing kätkeb endas olulist maksuriski, sest tehingu hinna ja selle turuväärtuse vahe kuulub maksustamisele sarnaselt dividendiga.

Intressita laenu andmine emaettevõtjale võib samuti tuua maksukohustuse: on ju intress tulu, mis oleks saadud, kui tehing oleks tehtud turutingimustel.

Korrektsete siirdehindade määratlemine on väga keerukas ning eeldab tehingu põhjalikku majanduslikku ja juriidilist analüüsi.

Siirdehindade määratlemiseks on erinevad meetodid, millest põhiline on võrreldava hinna meetod.

Selle meetodi kohaselt on tehingu turuväärtusele vastav hind see, millega teeb ettevõtja sarnast tehingut sarnastel tingimustel temaga mitteseotud isikuga. Kui tootmisega tegelev Eesti ettevõtja ostab tooret näiteks oma emaettevõtjalt oluliselt kõrgema hinna eest kui teistelt tarnijatelt, siis sellisel juhul võrreldakse nimetatud kaht hinda ning nende vahe kuulub maksustamisele.

Kuigi siirdehindade regulatsioon (küll üsna puudulik) eksisteerib Eestis juba aastaid, ei rakenda maksu- ja tolliamet hetkel seda siiski praktiliselt. Samas ei kesta selline olukord igavesti.

Näiteks võeti käesoleval aastal Leedus vastu detailne ja ajakohane juhend siirdehindade reeglistiku kohaldamiseks, mis viitab selgelt sellele, et siirdehindade problemaatikaga tegelevad või hakkavad lähitulevikus tegelema ka Eesti ja Läti maksuamet.

Kuna siirdehindade reeglid kehtivad ka praegu ning maksuseaduste rikkumiste aegumistähtajad annavad maksu- ja tolliametile pisut aega, et õppida reeglistikku õigesti ja efektiivselt rakendama, on mõistlik järgida siirdehindade reeglistikku ka praegu.

Siirdehindade probleem võib tekkida ka Eesti äriühingu ja selle välisriigi tütarettevõtja vaheliste tehingute puhul. Eriti aktuaalne on see probleem siis, kui tütarettevõtja residendiriik pöörab siirdehindadele tähelepanu ja võtab kahtlased tehingud vaatluse alla.

Selliseks riigiks on muutumas uue siirdehindade regulatsiooni hiljuti vastu võtnud Leedu.

Siirdehindadele pööratakse üha rohkem tähelepanu ka Skandinaavia maades.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing