Kreenholm üritab ellu jääda

Viimased kümme aastat on AS Kreenholmi Valdus koos tütarfirmadega kuulunud Rootsi börsifirmale Boras Wäfveri AB (BW). Paaril viimasel aastal on läbi ajaloo Eesti suurimal tööstusettevõttel läinud üsna kehvasti ? kahjuminumbrid kasvavad aastast aastasse ning tänavu pidi Rootsi emaettevõte omakapitali negatiivsuse vältimiseks Kreenholmi investeerima, et hoida järgmisel aastal ettevõtte postkastist eemale äriregistri likvideerimishoiatused.

Lisaks on Kreenholmil kaelas suur võlakoorem, mis tähendab, et esmajoones tuleb kanda kohustused pankade ees ning alles siis saab mõelda vajalike investeeringute peale.

Kokkuvajumise veerele on Kreenholmi viinud (emaettevõtte) juhtkonna liiga uimane tegutsemine, aeglane lõimumine emafirmaga, valed investeeringud ja turu muutustega arvestamata jätmine. Kuid Eesti tööstuse lipulaeva viimane võitlus ei ole veel läbi ? pankrot ei ole alternatiiv, kinnitavad emafirma juhid.

Oktoober olevat Kreenholmil juba olnud üle pika aja üsna kobe kuu, mis tähendab, et masendav trend on ehk muutumas.

Veebruaris BW etteotsa kinnitatud Thomas Widstrand on kindel, et saab kontserni päästmisega hakkama, kuid ei oska ennustada, kui kaua kahjumist väljamurdmine veel aega võtab, ega ka öelda, kas suund paremuse poole on juba võetud. Omanikel näib samuti Widstrandi usku olevat ja mehe novembris lõppenud tähtajaline leping on tänaseks tähtajatuks ümber vormistatud.

?Me töötame praegu väga delikaatses olukorras,? sõnab Widstrand peakontori nõupidamiste ruumi laua taga. ?Kui me praegu veel midagi valesti teeme, siis see paistab rohkem silma.?

Widstrand loodab, et esimesed märgid paremuse suunas liikumisest on näha poole aasta pärast. Kuigi murdepunkti tähtaega on ta pidevalt edasi lükanud juba kevadest saati, suudab ta seegi kord mõjuda usaldusväärselt.

Widstrand teab, et Kreenholmi päästmine on raske ettevõtmine ning kuigi ta keeldub praeguse olukorra tekkimises süüdistamast eelmisi juhte, kumab tema ja teiste Borases töötavate juhtide jutust vihje, et eelmised juhid on olnud otsuste tegemisel liiga uimased.

?Juhtkond ei suutnud olukorda adekvaatselt analüüsida, aga ma ei usu, et seda tehti meelega,? lausub Widstrand ? tema sõnul tekstiilitootmine lihtsalt on üks ütlemata keeruline valdkond. ?Me teame praegu, mida oleks pidanud teisiti tegema.?

?Rootsi poolelt tulid otsused väga aeglaselt,? sekundeerib Widstrandile Kreenholmi kauaaegne juht, praegu ASi Baltex 2000 juhatav Meelis Virkebau. Tema sõnul veeretati tootmise kolimise otsust näiteks liialt kaua. ?Eriti keskastme juhid võitlesid selle vastu käte ja jalgadega. Loomulikult, ega keegi ei taha, et töökohad ära kaoksid.?

Töökohad on Rootsist siiski peaaegu kadunud. Täna on Borases vaid Ryda viimistlusvabrik, kus tööl viimased sada inimest. Hiljemalt aasta pärast kaotavad nemadki koha.

?Omanikud pole olnud piisavalt aktiivsed, vaid on pikendanud agooniat, ning kui lõpuks tegutsemine kohale jõudis, ongi see väga raske,? sõnab Ryda vabriku juht Lasse Bengtsson oma viimistlusvabrikus ringi jalutades. ?Thomas Widstrand on nüüd valinud karmi tee ning ta peabki seda tegema. Tuleb reageerida raskelt ja kiiresti.?

Widstrandi avalikkusele nähtav kõige karmim otsus on ilmselt masskoondamine. Lisaks juba tehtud koondamistele tuleb loobuda veel 800 inimesest. Sel aastal on Narvas töö kaotanud juba üle 600 inimese. Praegu töötab Kreenholmis 3800 inimest, järgmise aasta lõpuks jääb arvuks 3000. Suure tõenäosusega pole seegi koondamisnumber lõplik, valgustab Widstrand.

Peale selle tuleb läbi murda Kreenholmis valitsevast Nõukogude-aegsest mentaliteedist, kus tähtaegadest kinni ei peeta ning müügitöö on tänapäeva mõistes algeline.

?Nad ei saa seal kohati aru, et tegemist ei ole enam plaanimajandusega,? selgitab Bengtsson. ?Läänemaailmas ollakse harjunud, et tähtaegadest peetakse kinni, aga Narvas neist eriti ei hoolita,? on Bengtsson oma väljaütlemises üsnagi karm.

?Meid vihastab see mentaliteet ka teinekord,? tunnistab Widstrand. ?Aga peame seda praegu aktsepteerima. Müügimeeskond on muutunud ja muutusi tuleb veel.?

Kui koondamist oleks alustatud varem, siis ehk ei oleks praegu seis nõnda raske, mõtiskleb Widstrand.

?Fakt on see, et Boras Wäfveri on olnud tõsistes raskustes juba pikka aega, kuid kasuminumbrites hakkas olukord väljenduma alles mõned aastad tagasi,? on Bengtsson karm. ?Kõik põhiinvesteeringud on läinud viimase kümne aasta jooksul Narva, siia (BW Rootsi tootmisesse ? toim.) pole enam midagi pandud. Ja see on ka tänane trend.?

Küsimuse peale, kuivõrd tõenäoline on siiski stsenaarium, et ettevõtte päästmisega hakkama ei saada ning Kreenholm tuleb kinni panna, ärritub rahuliku Widstrandi kõrval istuv personalijuht Kenneth Glimsand. ?Kas me viiksime oma tootmist Narva üle, kui tahaksime Kreenholmi aasta pärast kinni panna?? küsib ta. ?Kui suurel laeval järsku kurssi muuta, siis esimesed kolm-neli miili ei saa te ju ka aru, et suund on uus.?

1957. aastal sündinud Thomas Widstrand asus BWd juhtima tänavu veebruaris, saades ettevõtte kolmandaks tegevjuhiks viimase nelja aasta jooksul. Kuni detsembri alguseni töötas Göteborgis elav Widstrand tähtajalise töölepingu alusel, tänaseks on tema leping vormistatud tähtajatuks.

Widstrand käib koos personalijuht Kenneth Glimsandiga vähemalt kord kuus Narvas olukorral silma peal hoidmas. Kuigi Widstrandi ülesanne ei ole kergete killast ? ta peab kontserni madalseisust välja tooma ja jälle kasumlikuks muutma ? jääb ta alati sõbralikuks ja optimistlikuks. Ta on kindel, et suudab kontserni päästa, küsimus on lihtsalt selles, et ta ei oska ennustada, kaua tal selleks aega läheb.

Omaaegse kohaliku tekstiilihiiu BW viimane tootmisjäänuk on viimistlusvabrik Ryda, kuhu täna viiakse trükkimiseks-värvimiseks ka osa Kreenholmis kootud kangast.

Ryda tehnoloogia võimaldab viimistleda ka n-ö intelligentsemaid ja kõrgtehnoloogilisi kangaid, milleks Kreenholm Narvas valmis ei ole.

1960ndate algul avatud Ryda vabrik oli BW viimane vabrikuehitusprojekt. Samuti on Ryda viimane BW tootmisüksus Rootsis, mis kinni pannakse. 9?12 kuu pärast lõpetatakse aga sealgi töö ning masinad müüakse maha või tuuakse Narva. Maha müüakse ka vabrikuhoone, mille arvestuslik väärtus juhtkonna hinnangul on vähemalt 5 mln eurot.

Ryda vabrik lõhnab nagu tüüpiline tekstiilivabrik ikka ? õhk on soe ja niiske, tekstiilitolm ajab pisut aevastama ning masinad on täpselt samasugust rohelist värvi nagu Eesti tekstiilitööstustes.

Vabriku juhist Lasse Bengtssonist saab järgmisel aastal oluline mees Kreenholmi töötajate jaoks, sest mees hakkab juhtima vabriku töö üleviimist Eestisse. Bengtsson tekstiiliasjandusest suurt midagi ei tea, kuid tema spetsialiteet on tootmine. Poolteist aastat tagasi palgati ta õlitööstusest viimistlusvabrikut saneerima. Poolteise tööaasta jooksul on ta suutnud toodangut ühe inimese kohta kasvatada 50% ja tellimuste arv on tema juhtimise all kasvanud 100%. See ei tähenda siiski, et vabrikul läheks hästi.

?Tänased tellimused on väiksemad, varem olid meil ka suured laoseisud,? tõdeb Bengtsson oma valdusi näidates. ?Sel aastal on ehk tulemustes pisut paranemist näha.?

Kreenholmi emafirma Boras Wäfveri AB on oma ajaloolt küllaltki Narva tekstiilihiiglase sarnane ? tööd alustasid mõlemad umbes samal ajal ning mõlemad on olnud ajaloos piirkonna suurimad tööandjad.

Kreenholmi emafirma BW peakontor paikneb Rootsi väikelinnas Borases, umbes 45minutilise autosõidu kaugusel Göteborgist. Tööd alustas ettevõte seal 1870. aastal, koondades 1920ndate aastate alguseks enda ümber paljud samas piirkonnas töötanud tekstiiliettevõtted. Sisuliselt võib öelda, et sama hästi nagu Kreenholm on olnud Narva sünonüüm, on ka BW olnud väikelinna Borase sünonüüm. Mõlemad ettevõtted asuvad jõe kaldal ja 35 aastat BWs tööl olnud Anita Kvisti sõnul võis vanasti jõe voogude värvi järgi otsustada, mis värvi kangas parasjagu moes oli. Viimased kümme aastat on Kvisti üheks põhitööks olnud Kreenholmi nõustamine.

1950ndate lõpuks saavutas BW oma hiilgeajad. Vabrikutes töötas ligikaudu 3000 inimest, kellest tänaseks on alles jäänud vaid sadakond. Peaaegu kogu tootmine Rootsis on lõpetatud, järgmise aasta jooksul kolib Narva üle veel Ryda viimistlusvabrik. Kogu viimistlusvabriku tootmist Narva siiski ei viida, vaid osa masinaid müüakse maha ja hakatakse teenust sisse ostma. Peakontor koos logistika ja disainiosakonnaga jääb siiski Borasesse.

Ka BW kaubamärk on Skandinaavias hästi tuntud ning tootesortiment on ajalooliselt olnud Kreenholmiga sarnane. Sealsed juhid nõustuvad, et BW on omamoodi Rootsi tekstiilitööstuse tõusu ja languse sümbol.

Kreenholmi üheks müügi languse põhjuseks on peale Nõukogude mentaliteedi aegunud tehnoloogia ? kui täna peetakse kanga normaalseks laiuseks umbes 3 meetrit ja isegi enamat, siis Kreenholm suudab kududa vaid 1,5 meetri laiust kangast

Situatsioon peaks muutuma, kui rootslaste ketrus- ja kudumisvabrik lõplikult Narvas tööle hakkab. Kuid ka siis suudetakse kududa maksimaalselt 2,4 m laiust kangast.

?Me rääkisime neile juba hea mitu aastat tagasi, et meil oleks vaja tunduvalt laiemat kangast, kui nad praegu toodavad,? sõnas mõned nädalad tagasi ASi Toom Tekstiil vähemusosanik Innar Susi, viidates, et ka müügitööst ei ole Kreenholmis eriti huvitatud oldud.

?Taustalt vaadates võib ainult aimata, et pole kas küllaldaselt investeeritud või on investeeringud läinud valesse suunda, mis käivet ja kasumit ei tooda,? rääkis ASi Wendre juht Urvo Martens. ?Strateegilised otsused peaksid olema turu ootustele ja nõuetele vastavad.?

Osaliselt valmistab Kreenholmile probleeme ka USA dollari langus, kuna umbes viiendik toodangust müüakse dollarite eest.