Alltöövõtjad hädas Remetilt töötasu kättesaamisega

Novembris mõistis Tallinna linnakohus ASi Remeti tütarettevõttelt OÜ Remet-Ehituse välja alltöövõtja ASi Hiieko kasuks 1,1 miljonit krooni ja kohtukulud. Ehkki Remet vaidlustas otsuse, ei võtnud ringkonnakohus seda menetlusse ning linnakohtu otsus jõustus.

ASi Remeti juht Tõnu Altnurme eitas eile kohtuotsuse jõustumist ja märkis, et otsust saab kommenteerida alles pärast kohtumenetluse lõppu. Ühtlasi jättis ta vastamata küsimusele Remeti ja tema tütarde Remet-Ehituse ja Remet-Remondi praegusest majandusseisust.

Remet-Ehitus jäi Hiiekole võlgu Tabasalu ujula ehituselt, kuhu alltöövõtja 2002. aastal ventilatsiooniseadmeid paigaldas. Maksmata jätmise põhjenduseks tõi Remet, et ujula tellija, Harku vallavalitsus, ei jäänud Hiieko paigaldatud automaatikaseadmetega rahule. Samas selgus kohtuotsusest, et Remet jättis tellijaga ehitustööde aluseks olnud automaatikaprojekti kooskõlastamata, kuid alltööleping keelas kooskõlastamisi teha ka alltöövõtjal. Kohus leidis, et peatöövõtja ei saa ühepoolselt keelduda alltöövõtja ees võetud kohustuste täitmisest ja peab tellitud tööde eest raha välja maksma.

Hiieko peadirektor Ain Kuus kommenteeris, et nõuded Tabasalu ujula ehitajale olid väga segased. ?Tahtsime pakkuda parimat lahendust, kuid ma arvan, et tellija polnud meiega ühes paadis,? rääkis Kuus. Teda häiris, et hiljem asus Remet nii enda kui ka alltöövõtjate kaitsmise asemel tellija poolele. ?Põhjusi ei tea, aga ehitaja ei olnud alltöövõtjaga ühes paadis,? lausus Kuus.

Kuus avaldas kahtlust, kas Hiieko saab Remet-Ehituselt raha kätte. Ta selgitas, et miljoneid liigutav Remet varjub tütarettevõtete taha. Alltöövõtulepinguid sõlmivatest tütarettevõtetest pole nõuete tekkimisel midagi võtta. Asjaga tegeleb meie advokaat, sõnas Kuus.

Nii oli 40 000kroonise osakapitali ja 40,9 miljoni kroonise käibega Remet-Ehituse kasum mullu vaid 4000 krooni, samas sai emaettevõte 257,5 miljoni kroonise käibe juures 2,3 miljonit krooni puhaskasumit. Kogu selle raha võttis Remeti ainuomanik Aivar Lehtmets välja dividendidena. Võrreldes 2002. aastaga kahanesid kohtuvaidlustesse mässitud Remeti ja Remet-Ehituse käive ning kasum, lõviosa rahast hakkas liikuma läbi Remet-Remondi.

Möödunud aastast lämmatab Remetit arvukalt kohtuvaidlusi. Esimese pääsukesena mõistis kohus tänavu juunis Tallinnas Toompeal asuva kahe maja omaniku ja kunagise renoveerimistööde tellija OÜ Murbarani kasuks välja ligi 6 mln krooni. Vaidlus algas juba 1996. aastal ja läbis ka riigikohtu, kes varasemad tellija kahjuks tehtud otsused tühistas.

Väikeettevõtted seisavad enda eest võideldes ja kohtuvaidluste venides silmitsi pankrotiga. Novembri algul algatas Tartu maakohus Remeti endise alltöövõtja Evari pankrotimenetluse. Konflikt puhkes möödunud aasta märtsis, mil Remet-Ehitus keeldus tasumast rohkem kui poolt tööraha. ?See 600 000?700 000 krooni oli meie jaoks tol hetkel väga suur summa,? lausus ettevõtte juht Rein Kala eile.

Möödunud aasta keskel läks pankrotti väike ehitusettevõte KMR Vara, kellel jäi raha saamata Pärnu kontserdimaja ehituselt. KMR Vara juht Jüri Kõrv rääkis tookord, et Remeti juhtkond soovitas tal ostetud materjalide ja töö eest maksmata jätta ning näpuotsatäie kätte saadud rahaga uue ettevõtte asutada.

Pärnu kontserdimaja ehitusel sai Remetilt surmahoobi ka tuntud sillaehitaja Via Pont, kellele peatöövõtja jättis maksmata miljon krooni. Puudulikult vormistatud dokumentide tõttu jäi raha kätte saamata. Eile pani Via Ponti pankrotihaldur Eve Selberg võlgade katteks müüki ettevõttele kuuluva kinnistu, mille alghind on 5,5 miljonit krooni.