Naftahiiu ostis oksjonilt äsjaloodud firma

Pärast seda, kui Jukos oli eelmisel nädalal taotlenud USAs Houstoni kohtult paragrahv 11 alusel pankrotikaitset, ja kohus oli tunnistanud Juganskneftegazi aktsiamüügi oksjonil Vene seadustega vastuolus olevaks, lülitati üks peaostja ? Gazprom ? ostjate seast sisuliselt välja. Kohtu otsuse tõttu ei olnud Deutsche Banki juhitav rahvusvaheline pangakonsortsium nõus Gazpromile ostuks lubatud 13 miljardi dollari suurust laenu tagama.

?Venemaal kehtivad Vene seadused ja seepärast oksjon toimub, juhtugu, mis juhtub,? ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov Reutersile.

Ja juhtuski see, mida keegi ei oodanud. Gazpromi esindajad ilmusid küll oksjonile, kuid ei vastanud teise osavõtja, Baikal Finance Groupi pakkumisele, mis oli tõstetud alghinnalt 8,65 miljardilt 9,35 miljardile dollarile. Kui kümne minuti jooksul vastupakkumist ei tulnud, kuulutas oksjonipidaja selle hinnaga 76,8% Juganskneftegazi aktsiate mineku Baikal Finance Groupile, millele on antud tasumiseks aega kaks nädalat.

?Niisugune asi võib juhtuda ainult Venemaal, kus täiesti tundmatu firma, kellel on tohutult raha, võidab kõigile ootamatult sellise oksjoni,? ütles Vene liberaalne poliitik Irina Hakamada.

Selle kohta, kes seisab Baikal Finance Groupi taga, tehakse Venemaal ainult oletusi. Grupp loodi mõni nädal enne oksjonit Tveris ja sellel puudub isegi telefon. Osa analüütikuid arvab, et see on Gazpromi varuplaan, mis lasti käiku, kui algne rahastamiskava reedel ära kukkus, et võita aega raha hankimiseks. Oletatakse, et selle taga võivad olla teised Vene naftafirmad, nagu Surgutneftegaz, mille naftaleiukohad asuvad Juganskneftegazi naabruses. Seni on nii Surgutneftegaz, TNK-BP kui ka Lukoil kõik need oletused tagasi lükanud.

Siiski on analüütikud ühel meelel selles, et võitjal peab olema Kremli toetus.

Samas kinnitab oksjoni korraldaja, Venemaa riigivarafondi tegevjuht Juri Petrov: ?Me ei tea sellest firmast midagi.?

Jukose aktsionärid on lubanud oma varade sundmüügi vaidlustada välismaa kohtutes, samuti tahavad nad kohtusse kaevata Vene riigi. ?Usun, et ostja on saanud endale üheksa miljardi dollarilise peavalu,? ütles Jukose avalike suhete juht Aleksandr ?adrin Interfaxile.

Juganskneftegazi müük on Jukose olukorda järjekordselt halvendanud. Saadud summa, mis investeerimispankade hinnangul on ainult pool Juganskneftegazi tegelikust väärtusest, katab kolmandiku Jukosele esitatud võlanõuetest. ?Jukose ülejäänud tütarfirmad ei ole nii palju väärt, et ma saaksime järelejäänud võla tasuda, seetõttu on raske näha, kuidas Jukos suudaks ellu jääda,? ütles Jukose põhiaktsionäri Menatepi direktor Tim Osborne.

Ka Juganskneftegazile ei ennustata uue omaniku käe all erilisi eduväljavaateid. ?Prognoosin, et kes ka Juganski ostja ei ole, ei suuda ta naftatootmist suurendada,? ütles Wall Street Journalis investeerimispanga Renaissance Capital naftaanalüütik Adam Landes. Ta arvab, et Vene naftatoodang kasvab tuleval aastal ennustatud 8% asemel poole vähem.

Juhul kui Baikal Finance Group ei suuda kahe nädala jooksul 9,35 miljardit dollarit tasuda, korraldatakse kas uus oksjon või lähevad Juganskneftegazi aktsiad riigi kätte.

Kremli sekkumine äriellu on halb idee, mis aeglustab majanduskasvu, ütles eelmisel nädalal Venemaa finantsturgude föderaalameti juht ja endine aserahandusminister Oleg Vjugin.

Vaatama kõrgel püsivale nafta hinnale on Venemaa majanduskasv hakanud aeglustuma. Valitsus alandas hiljuti selle aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 6,3 protsendilt 5,8-le.

Analüütikute väitel on Vene majanduskasvu ja investeerimiskliimat kahjustanud nii Jukose kui nüüd ka mobiiltelefonioperaatorfirma Vimpelcomi vastu rakendatud poliitilised maksunõuded.

Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin oli sunnitud tunnistama, et valitsus ei suuda hoida möödunud viie aasta kõrget majanduskasvu. Tema sõnul on valitsuses praegu käimas majandusstrateegia üle tõsised vaidlused, kus tugevneb nende positsioon, kes pooldavad riigi suuremat sekkumist majandusse. Viimaste leeri kuulub ka peaminister Mihhail Fradkov.

?Kui Mihhail Kasjanovi valitsuse suunaks olid selgelt majandusreformid, siis nüüd on valitsuse poliitika järsult muutnud,? ütles Moskva maaklerifirma Troika-Dialog peaökonomist Jevgeni Gavrilenkov Financial Timesile. Selle tagajärjeks on tänavu majanduskasvu enam kui kolmeprotsendiline vähenemine.