USA turg ootab Eesti ettevõtjat

Eesti ja USA kaubandussuhetes on väike paradoks. Ühest küljest on riikidevaheliste lepingute ja tugevate poliitiliste sidemetega loodud kõik võimalused kahepoolsete kaubandus- ja majandussuhete arenguks. Teisest küljest on USA partneritega koostööd teinute keskmist kõrget rahulolu arvestades üritajate hulk siiski veel liiga väike.

See meenutab kahe üksteisest kaugel elava sõbra suhet, kes koos olles leiavad kiiresti ühise keele ja veedavad mõnusalt aega, aga muude tegemiste ja teiste sõprade lähemaloleku tõttu tuleb iga uut kohtumist pikalt oodata.

Eesti kaubanduspartnerite hulgas on USA juba aastaid püsinud 10. koha piirimail. Laias laastus moodustab põhikaubandusest 2/3 import USAst ning 1/3 eksport USAsse. Kasvavate mahtude juures tähendab sellise proportsiooni säilimine meie jaoks paraku järjest süvenevat kaubandusdefitsiiti. Vähe lohutab teadmine, et kuna USA kaubandusstatistikas kasutatakse põhiliselt üldkaubanduse andmeid, siis on nende tabelites hoopis USA-l Eestiga pidev defitsiit.

Tegelikult pole ju nurisemiseks põhjust ? arvestades USA geograafilist kaugust, meie traditsioonilisi turge ja ELi laienemist, võib seisu pidada mõistetavaks. Kuid arvestades potentsiaalsete tarbijate hulka ja ostujõudu või mõne teise Kesk- ja Ida-Euroopa riigi edu Ameerika tarbijani jõudmisel, ei saa seda pidada piisavaks.

Investeeringutega on lood rõõmsamad. USA on Rootsi ja Soome järel otseinvesteeringute lähteriikide hulgas auväärsel kolmandal kohal, märgata on USA fondide huvi kasvu ko-gu regiooni ja ka Eesti vastu. 8. detsembril korraldati Londonis USA päritoluga Euroopas tegutsevatele ettevõtetele Balti promoüritus. Loodan, et seal valitsenud entusiasm teiseneb peagi veel mõneks kvaliteetinvesteeringuks.

Vahel tundub, et kuigi keskmise Eesti ettevõtja jaoks on USA mingi abstraktse üksusena nii ekspordituru kui ka impordiallikana olnud alati atraktiivne, valitseb selle ümber ka hirmutav tundmatus. Veidi liialdades võib öelda, et USA turule pääsemisest ühtaegu unistatakse ning seda ka kardetakse. On loomulik, et igale uuele turule minekuks tuleb teha eeltööd ja kaaluda võetavaid riske. Siis ? ja ehk ka hea õnne puhul ? võivad rõõmustavad tulemused näidata end USAs vahel üsna kiiresti.

Loomulikult pole USA see imedemaa, millena teda sageli kujutatakse. USA dollari üle kolme aasta kestnud nõrgenemine euro vastu on oluliselt halvendanud Eesti toodete võimalust konkureerida USAs või dollariga seotud valuutadega riikides toodetuga. Kuigi paljud Euroopa suurfirmad on osanud isegi ses olukorras mitte ainult kahjusid minimeerida, vaid lisaks oma põhitegevusele teenida kasumit ka valuutatehinguist, on Eesti ettevõtete puhul valuutariskide maandamine veel erandlik ja dollari nõrkus vähendab ettevõtete konkurentsivõimet.

Ei ole ebameeldivat helgemata. Nõrk dollar ei muuda odavaks ainult Caterpillari ekskavaatoreid või Jack Danielsi viskit. Nendegi odavust ei tuleks võtta ainult kui lisasurvet meie väliskaubanduse niigi pinges tasakaalule. Paljude ettevõtete jaoks tähendab odav dollar ja madalad intressimäärad ideaalset võimalust teha pikaajalisi investeeringuid tootmisvahenditesse ja sisseseadesse, mis suurendavad konkurentsivõimet.

Pikka perspektiivi oluliseks pidava investori jaoks tõstab odav dollar ka USA väärtpaberite ning USAs asuva kinnisvara atraktiivsust. USA väärtpaberite tootlus on niikuinii kõrgem arenenud turgude keskmisest.

Paljuski just sellega võib seletada ka viimase aja trendi, mis on pannud Euroopa päritoluga firmad tundma huvi oma USA partnerite ja/või konkurentide ülesostmise vastu.

Vaid lühiajalist perspektiivi silmas pidava investori jaoks ei pruugi volatiilne dollar alati soovitud tulemust tuua ? kas või ainult kahe kuu taguse ajaga võrreldes on euro kallinenud dollari suhtes üle 7%, muutes odavamaks vastavalt ka USA väärtpabereid ning kahandades nii mõnegi dollarites kasvanud nominaalväärtusega väärtpaberiportfelli hinda eurodes.

Nii kaubavahetuses kui ka investeeringusuhetes USAga tuleks eelkõige silmas pidada pikaajalist perspektiivi, mis kaalutletud, riske arvestava tegutsemise korral on varemgi osutunud kindlaks teeks edu ja stabiilsuse juurde.

Lisaks numbrites mõõdetavale kasule võib Eesti ja USA era- või institutsionaalsete investorite mõlemasuunalisel suureneval huvil olla muidki positiivseid mõjusid. Tõuseks teadlikkus USA majanduses toimuvast, mis mõjutab kogu maailma. Sellest ülevaate omamine aitab prognoosida Euroopas või Eestis aktuaalseks muutuvaid suundumusi. Suureneks ka inimeste hulk, kes oleksid valmis arendama USAga mõlemapoolseid kaubandussuhteid.

Autor: Kristjan Prikk