Ärivaldkondade edetabelite liidrid loodavad, et tuleb stabiilse majandusliku tõusu aasta

Ain Alvela 22. detsember 2004, 00:00

Majandust ohustavad rumalad otsused

    AS Harju Elekter
  • Eesti ettevõtete TOP 100 ? 5. koht
  • Harjumaa TOP ? 1. koht
Meie ja enamiku Eesti ettevõtete kõige suurem arengupidur saab tänases kiirelt arenevas, äsja ELiga liitunud majanduses olla ainult meie endi piiratud maailmavaade ja visiooni puudumine. Harju Elekter näeb täna lähiaastateks selget visiooni ning vaatab kindlalt ja säravi silmi tulevikku, kus ootamas on meeletult rohkem võimalusi ja põnevaid arenguid, kui me isegi ette oskame kujutada. Jääb üle vaid soovida, et Eestis ei rakendataks rumalaid ettevõtluspoliitilisi regulatsioone ja nii sise- kui ka välisriiklikult oleks kindel sõnum nii majanduskeskkonna, maksupoliitika kui ka fiskaalpoliitika stabiilsusest.

Börsiettevõttena ei tahaks me ajast ette rutata, vaid järgida avalikkuse ja aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtteid. Julgen siiski väita, et väljavaated on väga head ja optimistlikud. Majanduse areng sõltub ettevõtlussõbralikust majanduspoliitikast. Lisaks kiirest üleminekust eurole, kaudsete maksude minimiseerimisest, kaasa arvatud ettevõtete vabastamine töötajate arendamise, olme, tervise ja spordi jõhkrast maksustamisest, töökohtade loomisest ja selle kaudu nii riigieelarve kui ka kohalike omavalitsuste tulubaasi tõhusast kasvatamisest. Tähtis on võimalikult valutu ja bürokraatiavaba euroregulatsiooni rakendamine Eesti majanduses.

Liiga palju korterelamute arendusprojekte tuuakse korrraga turule, ohtu võib kujutada ka ehitusmaterjalitööstuse võimsuste osaline ammendumine ja jätkuv ehitustööliste puudus. Nii käibe- kui ka kasuminumbrid vähenevad. Majandust mõjutavad tegurid on tööviljakuse kasv võrreldes palgakasvuga, ekspordisuutlikkus, õige maksupoliitika, välisinvesteeringud, suhted Venemaaga, tööjõu eksport. Vaevalt, et midagi kardinaalselt muutub.

Probleemiks on üleinvesteering terviseturismi sektorisse, mida on tunda juba 2004. aastal. Hinda on raske tõsta, kuna nõudluse ja pakkumise vahekord on muutunud, st turg on liikunud ostjakeskseks. Turule on tekkinud teenuse lörtsijaid, kes loodavad kergele rahale, kasutades üldist terviseturismi populaarsust välisriikides, st SPA või tervisekeskuse nimel pakutakse teenuseid, mis ei vasta kvaliteedile. ELiga seonduvalt kulude tõus. Välispoliitiline olukord, st viisaregulatsioon, viisade saamise raskused Venemaale, samas meile oleks Venemaa väga hea turg. Problemaatiliseks võib muutuda ka teenindajate vähene keeleoskus, samuti on arenguruumi teeninduskultuuri poolel. Muret tekitab ka tõsiasi, et spetsialistide palgamäärad naaberriikides on meie tasemest märksa kõrgemad. Kolme järgneva aasta jooksul planeerime laiendusele, seega kasvab käive umbes 40% kolmandaks aastaks, 2005. aastal loodame kasvu, rõhudes läbi kliendile suunatud müügitegevusele ? see tähendab, et kasutaksime vähem edasimüüjaid ja saaksime kõrgemat hinda. Riigi majanduslik areng sõltub stabiilsest majanduspoliitikast, valitsuse välispoliitilisest tegevusest, Eesti tuntusest välismaal, sisemisest stabiilsusest (vähem poliitilist kemplemist), korruptsiooni kadumisest.

Iga päevaga kasvavad kulud meie ettevõtte toodangule peaaegu kõikides kulunormides. Kuna 90% meie toodangust eksporditakse, ei saa me suurenevaid kulutusi mitte kellelegi üle anda. 2005. aastal plaanitakse Eestis elektrienergia hinnatõusu, miinimumpalga tõusu, lisaks veel prügiveo hinnatõusu jne. Selle tulemusena toimub kõikides majanduse valdkondades järjekordne hinnatõus, mis omakorda tõstab märgatavalt meie ettevõtte toodangu omahinda.

Ettevõtte majanduslike näitajate märgatavat tõusu järgmisesse aastasse ei planeeri, kuna käesolevas olukorras on 2004. aasta saavutusi raske korrata ning veelgi raskem neid ületada. Eestis pööratakse tööstuse arendamisele vähe tähelepanu ning ilmselt deviis ?Loodame Euroopa Liidu abile!? kokkuvõttes heaga ei lõpe.

Kui Eesti majanduse üldine areng jääb stabiilseks, siis ma ei näe palju tegureid, mis pärsiksid meie tegevust. Kuna suur osa meie tarnijatest on Euroopas, siis üks negatiivne tegur on USA dollari alanenud kurss. USA raamatumüüjad võivad veidi madalamate hindadega ostuotsuseid mõjutada. Aga see puudutab eelkõige üksikoste.

Võõrkeelse kirjanduse turg pole Eestis kindlasti ammendunud. Käibe kasv 10?15% võrra on saavutatav ja eesmärgiks ka seatud. Kuna meie toode on suhteliselt spetsiifiline (teaduskirjandus) ja klientideks suuresti teadusasutused, siis see turg ei saa lihtsalt ühel hetkel kaduda. Pigem on küsimus selles, kui kvaliteetset teenust suudad sa pakkuda konkurentidega võrreldes.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on kahtlemata probleem. Seda omakorda suurendab tööjõu väljaränne. Kasvavad kulutused töötasule, toormele ja energiale. Kokkuvõttes tähendab see seda, et väheneb ettevõtte konkurentsivõime. Tootmises loodamejärgmisel aastal käibekasvu umbes 5%, seda ennekõike ressurside kallinemise arvel. Ehituses eeldame käibe kasvuks kuni 10%.

Eesti ja sellega koos ka meie ettevõtte areng sõltub reast asjaoludest:

1. Kui palju suudame säilitada heade oskustega spetsialiste ja neid juurde koolitada rahvusliku ja kohapealse ettevõtluse tarbeks.

Kuivõrd suudame hoida töötasud konkurentsivõimelistena Euroopa mastaabis.

2. Kuidas käituvad meie tänased allhanke tellijad oma tellimuste ja tootmise ümbersuunamisel odavamatesse regioonidesse, kui kiired on nende regioonide arengud.

3. Kui suureks osutub surve ühiskonna sotsiaalsusele ja nõuded heaolule, millega kaasnevad suurenevad nõuded töötasudele, töökeskkonnale ja töökoormuse vähendamisele.

4. Kui jõuliselt rakendatakse ettevõtlusele keskkonnakaitse, töökaitse-, kvaliteedi- jm normatiive, mis võivad muutuda eriti koormavaks väiksematele ettevõtetele.

5. Kui suures ulatuses suunatakse eelarve ja abiprogrammide rahasid infrastruktuuri renoveerimistele ja väljaehitamisele või toimub jätkuv pehme poole eelistoetamine, mis mitte alati ei soodusta majanduslikke arenguid.

6. Milline on pankade jm finantsorganisatsioonide krediiditaktika raha paigutamisel Eestisse.

Hetkel ei näe ühtegi mõjusat majandustegurit, mis peaks kinnisvarasektorit kui ühte majandusharu tegevust 2005. aastal olulisel moel pärssima. Erinevatel 2004. aasta kinnisvarakonverentsidel on mitmete Eesti kinnisvaraturu spetsialistid tõdenud, et mingit kinnisvaramulli ei ole ja peatsele kriisi saabumisele ei viita ühtegi vastavat märki. Kinnisvarasektor ei ole autonoomne üldisest makromajandusest.

Kui Eesti majandusel tervikuna läheb hästi, läheb hästi ka kinnisvarasektoris. Eeldame, et 2005. aasta tuleb Eesti kinnisvarasektoris stabiilne, kuid siiski positiivse kasvutrendiga aasta. Arco Vara kontsern plaanib käibemahtude kasvu vähemalt 20%. Kasv saadakse tavapärasest majandustegevusest ning on ühelt poolt seotud mõningase turu kasvutrendiga ja seesmiselt Arco Vara arenguga meie koduturul, Balti riikides.

Poliitilistest otsustest oleneb palju, Euroopa majandusruumi arengust ja meie idanaabrist. Eesti on mastaapitelt sedavõrd väike riik, et me ei saa makromajanduslikult lihtsalt olla erilised trendiseadjad. Kindlasti võime olla pioneerid ja innovaatorid mitmes kitsamas tegevusvaldkonnas.

Seega sõltub meie majandusareng lähimatel aastatel eeskätt Euroopa Liidu üldisest majandusarengust. Olen veendunud, et nn Uus Euroopa areneb järgmistel aastatel kindlasti kiiremini kui nn Vana Euroopa, mis on igati loomulik asjade käik. Uue kümne liikmesriigi arengut toetavad teised 15 liikmesriiki ning see seab head väljavaated ka üldisele majanduskasvule Eestis. Olulise mõjurina hakkab rolli mängima Venemaa. Eestis on märgata Vene kapitali suuremat sissevoolu ja samas ka Eesti ettevõtete senisest suuremat huvi Venemaale laienemise vastu. Venemaa rolli on praegu raske hinnata, kuna see sõltub eelkõige Venemaa sisepolii-tlisest stabiilsusest ja suhetest Euroopa Liidu ja NATOga.

Üks võimalik oht rõivatööstuse jaoks on Aasia riikide toodangu pealetung Euroopasse. Viimastel aastatel on Hiina tootjad oluliselt suurendanud oma turuosa Euroopa Liidu turgudel ja see suund tundub järgmisel aastal jätkuvat, sest kvoodisüsteem Hiinaga lõpeb aastal 2005 täies ulatuses.

Teine oht Eesti tootjatele on tugev surve töötajate palgatõusule, kui sellega ei kaasne tööviljakuse kasv. Viimaste aastate keskmine käibe kasv on olnud meil umbes 30% ja loodame sarnast tempot hoida ka järgneval aastal. Palju oleneb muidugi Venemaa turust, mille osakaal müügis võib soodsate tingimuste korral ka kahekordistuda, kuid mingi bürokraatliku tõkke tekkimisel ka sama palju väheneda. Euroopa Liidu siseses müügis suuri hüppeid oodata ei ole. Eestis on väga väike siseturg, mistõttu peamine pikaajaline majanduse kasvumootor saab olla eksport. Pärast liitumist ELiga oleme nüüd osaks euroliidu siseturust ja selle majandusareng mõjutab kõige rohkem ka meid.

Kogu keemiatööstuses on toimumas suured muutused. Esiteks süveneb tooraine puudus väga erinevates valdkondades, tingituna eeskätt Hiina majanduse kiirest ja prognoosimatust kasvust. Sellega seoses tõusevad hinnad peaaegu kõikidele komponentidele, sh metallpakendid näiteks. Paljusid meie igapäevases elus kasutatavaid tarbeesemeid ning ka ehitusmaterjale toodetakse komponentidest, mille maailmaturu hinnad tõusevad või mille saadavus on raskendatud. Seetõttu arvan, et pikas perspektiivis mõjutab see kõiki eluvaldkondi, ka neid, mis esmapilgul tunduvad sõltumatud sellest, mis maailmas toimub.

Maailma majanduse jõujooned on oluliselt muutumas ja see saab kindlasti lähiaastate võtmeküsimuseks. Võrdleksin olukorda sõjajärgse seisuga. Midagi pole küll purustatud, kuid stabiilne väljakujunenud majanduskeskond on paigast lükatud. Ellu jääb see, kes suudab kohaneda ja on paindlik.

Samal ajal kehtestab Euroopa Liit oma keemiatööstusele järjest karmimaid piiranguid, mis kirjeldatud tingimustes ainult vähendab Euroopa Liidu tööstuse konkrentsivõimet maailmaturul. Täiesti kindel on see, et keemiatööstus hakkab EList välja voolama.

Loodaks jätkuvalt kasvule umbes 20?30% võrra. Oleme aktiivsed kasvavatel turgudel kasvavate toodetega, samas võib tooraine kättesaadavus lähiaastatel seada arengule piirangud. Nagu kirjeldatud: sõjaolukorras võivad probleemid ja kitsaskohad liikuda täiesti ootamatutesse kohtadesse. Müügi kasv ei pruugi sõltuda müügimeeste, vaid ostumeeste osavusest. Maailma majandus on muutumas ja igaüks, sh ainult Eesti turul tegutseja, peab põhjalikult analüüsima, kuidas see võib tema ettevõtmisi mõjutada. Kas see mõjutab Eesti majandusarengut kõige rohkem, on raske öelda, aga kindlasti ei õnnestu meil eirata maailmas toimuvat.

Eestis on infosüsteemide valdkonnas ka 2005. aastal jätkuvaks probleemiks tulemuslikkuse mittetaotlemine avaliku sektori süsteemiarenduses, mis on oluliseks arengupiduriks. Seda tingivad eelkõige riigi kui terviksüsteemi planeerimise ning eraldiseisva riiklike arendusprojektide jälgimise ja hindamise organisatsiooni puudumine. Kehtiv riigihangete seadus ja ka mitmed teised seadused ei nõua võimalikku parimat tulemust. Piltlikult tähendab see seda, et kui näiteks riigihanke tulemusel ehitatakse maja, siis see on kindlasti kasutatav, kõigile nähtav jne ka siis, kui valikul ei järgitud ratsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid. Kuid infosüsteemide valdkonnas ei pruugi mitte keegi mingit tulemust näha, seda sageli ka ei ole ja isegi projekti olemasolust (ning seisudest) teavad ainult tellija ja täitja, kusjuures mõlemad võivad olla rahul. Kolmas osapool puudub. Praegu, kindlasti ka 2005. aastal, võib Jaani ja Jussi Osaühing ilma igasuguse hariduse, oskuste või kogemuseta asuda osavate suhete korral looma üleriigilisi mitmemiljonilisi infosüsteeme.

Meie eksportriikides võivad poliitilised sündmused oluliselt mõjutada edukust. Kuivõrd meie klientideks on teiste riikide avaliku sektori institutsioonid, siis igasugune seisak demokraatia arengus (mitmed SRÜ riigid) võib tingida rahvusvaheliste suhete muutumist või piiramist, mis otseselt takistab meie tegevust.

AS Reaalsüsteemid ei plaani järgmiseks aastaks ettevõtte olulist suurendamist, kuid kavandame tütar- ja ühisettevõtete loomist mitmetes riikides. Nende eduka stardi korral on meil paratamatu vajadus suureneda seoses partnersuhete ja tootearenduse mahu kasvuga. Arvan, et Eesti majanduse areng oleneb suuresti efektiivsusest. Neil ettevõtetel, kes orienteeruvad odava(ma)le tööjõule, läheb raskeks. Kui koos palkade kasvuga ei tõuse tööviljakus ning kui maksud peaksid alanemise asemel tõusma, siis on arengut raske loota. Paljudes valdkondades on vaja parandada riigi ja ettevõtete koostööd ekspordivõime suurendamiseks. Mida atraktiivsemaks me suudame Eestit kujundada, seda nii turismi, ettevõtluskeskkonna, saavutuste kui ka rahvusvahelise koostöö osas, seda paremini meie käsi käib.

Üheks probleemiks ettevõtte tegevusvaldkonnas on raskused toodangu ekspordil Venemaale. Ettevõtte kasvu järgmisel aastal prognoosime 5?10% piires. Võimalusi kasvuks näeme siseturul, prognoosime elamuehituse elavnemist Ida-Virumaal.

Eesti majandusareng lähiaastatel sõltub peamiselt tööstusliku ja põllumajandusliku tootmise arengust. Soovime kõigile tegusat aastat ja oskust elust rõõmu leida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing